Püügikeeld pahandab Peipsi ja Lämmijärve kalureid
Püügikeelu põhjuseks oli ahvenakvoodi ammendumine, kuid kaluritel oleks võimalik püüda veel latikat ja koha, et aasta lõpuni väljaostetud püügiload tasa teenida, vahendas "Aktuaalne kaamera".Väikekalurite peamine etteheide on kvoodisüsteem, mis ei arvesta suurte ja väiksemate püüdjate erinevust. Kui Peipsi põhjaosas on kvoodid põhjanooda ehk mutnikuga suvel välja tõmmatud, siis Lämmijärve kandis ei jõudnud kalurid sügisest hooaega korralikult alustadagi, kui juba tuli püügikeeld.Kalamehe elukutse seob inimese konkreetse koha ja püügiviisi juurde ning teeb ta sõltuvaks ilmastikutingimustest. Peipsi rannakalurid enda jaoks alternatiivi ei näe."Vanaisad tegelesid kalapüügiga ja isad. Ega siin polegi ju midagi muud teha," rääkis sealne kalur Mihhail Mramorov.Nädala eest esitles siseministeerium valdade haldusvõimekuse tabelit, mille tagumises otsas olid sõbralikult koos mitmed Peipsiäärsed vallad. Traditsiooniliste elatusviiside täielik väljasuremine muudab ääremaade jätkusuutlikuse üsnagi küsitavaks.Põlva maavanem Priit Sibul märkis, et kui me ikkagi tahame, et inimesed maal elaksid, siis peame mõtlema ka traditsiooniliste elatusviiside säilitamisele. "Ainult innovatsioonile maal asja üles ei ehita. Peab olema see alus, millelt edasi kasvada," lausus ta.Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul püüavad kõnealustes veekogudes kasutatavad püügivahendid kõiki kalaliike ja seetõttu pole võimalik püüda teisi kalu nii, et ahvenad sinna sisse ei lähe. Kvoot on aga Venemaaga kokku lepitud ning seda ületada ei tohi."Oleme praegu pidanud läbirääkimisi Vene poolega, kas saaks teha kvoodivahetust, et saada Venemaa poolelt ahvena kvooti juurde, et jätkata latika- ja kohapüüki," kirjeldas Soome võimalikku lahendust, kuid lisas, et ka nimetatud kalade kvooti ei ole väga palju järel ja püügiperiood ei saa seega nagunii väga pikk olla.Tema sõnul tuleb mõelda tasakaalustatult nii inimeste kui looduse peale, et kaluritel oleks midagi püüda ka homme ja kümne aasta pärast, sest loodusressursid pole piiramatud.
