Metsades lõppes marutaudivastane vaktsineerimine
Vaktsiini külvati väikelennukitelt kogu Eesti territooriumil. Külvamist alustati Hiiu- ja Saaremaast ning edasi liiguti läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini, teatas veterinaar- ja toiduamet. Seoses sügiseste heitlike ilmastikuoludega kujunes vaktsineerimisperiood planeeritust viie päeva võrra pikemaks.Suure tõenäosusega on tegu viimase vaktsineerimisega, mida viiakse läbi kogu Eesti pinnal. Järgmisest aastast külvatakse vaktsiini kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, vaid marutaudi nakatunud naaberriikidega piirnevatel aladel, takistamaks nakkuse taaslevikut Eestisse.Selleks, et vaktsiinisöötade tarbimist ning seeläbi vaktsineerimise efektiivsust kontrollida, kütitakse pärast vaktsineerimise lõppu rebaseid ja kährikuid, et hinnata, kas loom on vaktsiini söönud. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudi nakatunud loomade arv. 2008 aasta märtsikuust kuni senini on leitud marutaudi kolmel rebasel; juhtumid leidsid aset mullu suvekuudel Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.Mulluse vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini oli söönud 88% sihtgrupi loomadest.Amet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti.Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga.
