Ajalehed peavad Eesti Posti kandeteenuse hinnakirja kummaliseks
Eesti Posti kandeteenuse hinnakiri kehtib perioodikale alates 2009. aastast. Kandemahud on vähenenud ning väljaanded soovivad hinnaalandust, vahendas "Aktuaalne kaamera".Eesti Post saatis kõikidele perioodikaväljaannetele teate, et alates järgmisest aastast sõltub kojukande lõpphind sellest, kui suur on lehe trükiarv võrrelduna tänavuste numbritega."Kui nüüd kliendid toovad meile viis protsenti rohkem mahtusid, siis me anname neile allahindlust selle pealt ja kui mahud vähenevad rohkem kui viis protsenti, siis oleme me sunnitud natukene ka hinda juurde küsima. Selle pärast, et meie kulud kande teenusele olulisel määral ju ei vähene sellest, kui meil üks või teine leht näiteks kandes ei ole," selgitas Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas.Uus põhimõte meeldib neile, kes ennustavad tellijate arvu kasvu. Nördinud on aga tegevust kokku tõmbavate lehtede esindajad.Võrumaa Teataja toimetaja Kalev Annomi sõnul ei ole näiteks maakonnalehtedel lisatellijaid kuskilt võtta ja nii tundub Eesti Posti käik kummalisena. "See on loogikast väga kaugel, seda enam, et tegemist on riigiettevõtte ja regionaalse lähenemisega. Kui viimati oli Võru maakonnas positiivne iive 20 aastat tagasi, siis igal aastal on iive negatiivne ja igal aastal jääb tellijaid vähemaks," selgitas Annom.Kandeteenuse võimalik kallinemine avaldab survet ajalehtede hinna tõstmiseks. Samas on nii võimalik kaotada veelgi lugejaid. Maapiirkondade lehed on mures, sest alternatiivset teenusepakkujat turul ei ole.Uue hinnakirja lisa osas on postifirmaga ühendust võtnud ka konkurentsiamet."Me usume, et kindlasti Eesti Postil tasub täiendavalt ja põhjalikult analüüsida, kas see hinnakiri on ikkagi konkurentsiseadusega kooskõlas või ei ole. Kahtluste püsimise korral on kahtlemata konkurentsiametil võimalik seda asja ise täiendavalt uurida ja niimoodi sõltumatult analüüsida," selgitas ameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos.Eesti Post ütles, et lähtuda tuleb õigetest äriotsustest. Firma katsub tagada, et kirjakandjate palgad saaksid makstud. Viimase aasta ja üheksa kuuga on postifirma pidanud kärpima 30 protsenti eelarvest.
