Kalapüügikvoodi kärbe tõi kaluritele pankrotihirmu
Kompromissi järgi Liivi lahe osas räimepüügikvoot järgmisel aastal ei muutugi ning jääb 17 000 tonni ligi. Mere avaosas on kvoot 12 000 tonni, mida on küll 15 protsenti vähem kui tänavu, kuid mis on siiski leebem kui komisjoni soovitud 28protsendiline kärbe. Kilupüügikvoot väheneb järgmisel aastal 24 protsendi võrra, komisjon soovis 30 protsendi suurust vähenemist, vahendas "Aktuaalne kaamera". Keskkonnaministeeriumi hinnangul saavutas Eesti delegatsioon keerulises olukorras maksimaalse tulemuse. Eesti Kalurite Liidu esimees Mart Undrest ütles, et ta ei taha alahinnata keskkonnaministeeriumi ega ministri pingutusi, kuid kalurite jaoks tähendavad kärped suurt kaotust püügivõimaluste osas. "Usun, et paljudel ettevõtetel on põhjust mõelda, mis järgmine aasta toob, hinnata oma püügiplaane ja ei saa välistada, et ka paljud peavad sadamasse jääma," lausus Undrest.Komisjon soovib püügimahu piiramisega tagada kalavarude head olukorda, et ka tulevikus midagi püüda oleks. Just Läänemere kiluvarudele andsid teadlased valusa hinnangu, kuid kalurite endi kogemus ütleb, et nii palju kala kui praegu ei mäleta nad Läänemeres juba poolteist aastakümmet. Kompromissina kinnitatud kvoodid tähendavad küll kardetud šoki ärajäämist, kuid paljudele kalandussektori ettevõtteile tähendab see siiski suuri muudatusi, kui mitte hullemat. "Kui räägime kalatöötlussektorist, siis ilmselt ka teistest riikidest importimine jätkub ja tuleb mõelda ning kohanduda vastavalt olukorrale, et vaadata tulevikku, kui kalavarude hea seisund peaks saavutatama," märkis Undrest ja lisas, et püksirihma tuleb pingutada kogu sektoril ning paljudele võib see saada saatuslikuks.
