Konkurents saastekvoodi müüjate vahel kasvab
Saastekvoodi müüjate konkurentsi kasvades saab hinnast tähtsamaks võimekus veenvalt näidata, kus kvoodimüügist saadavat raha kasutatakse, vahendas "Aeg luubis"."Me oleme kindlasti suutnud tõestada, et raha kasutatakse just nendes valdkondades, kus see on lepingutega ette nähtud ja et raha kasutatakse ära õigel ajal just nii, et sellest tuleks suur kasu seoses energiakokkuhoiu ja heitkoguste vähendamisega ja ka üldist sotsiaalmajanduslikku kasu," selgitas riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets."Kui vaatame korteriühistute meedet, neid vahendeid, mida suuname avaliku sektori hoonete kordategemisse, siis ka nende investeeringutega saame toetada tööturgu, tuues lisatööd ehitussektorisse ja ka väiksematele firmadele. See on üks lisaargument, mis kindlasti ka meie meetmeid toetab," lisas Kasemets.Samas pole riigid suutnud välja mõelda paremat skeemi keskkonna parandamiseks kui äritsemine kvootidega. Eesti saab küll puhtamaks, kuid kusagil mujal saab keegi selle eest õiguse saastada keskkonda rohkem."Selline teguviis väga pikas perspektiivis keskkonnahoiule kaasa ei aita, seega ei ole see ka eetiline tegevus. Praegu me näeme, et see on üks võimalus, kuidas riike ohjata ja suunata nad keskkonnasäästlikule toimimisele, aga selline suurenev kvoodikaubandus tõenäoliselt seda siiski ei tee," rääkis Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm.
