Uus jahiseadus annab õiguse hallhülge küttimiseks
Hallhülge küttimine on eelnõu seletuskirja kohaselt lubatud eelkõige traditsioonilise hülgejahi taaselustamise eesmärgil. Seda võimaldab viimase 10 aasta jooksul toimunud hallhüljeste arvukuse mitmekordne tõus: 1500-lt 3700-4000-ni. Eelkõige on hülgeküttimise õigust tagasi nõudnud kihnlased. Eesti rannikumere püsivalt või sesoonselt hallhüljeste asustatud neljateistkümnest puhkealast on praeguse seisuga kaitsealade reservaadi, sihtkaitsevööndi või püsielupaiga kaitsekorraga tagatud kaitse ja häirimatus kaheteistkümnel.  "Elupaikade hävimise oht on väga väike ja kui see ka tekib, on tegemist juba pöördumatute muutustega kogu Läänemere ökosüsteemis," leiavad eelnõu autorid. Käesoleva aasta septembris otsustas valitus heita hallhülge välja II kaitsekategooriast javiia ta üle madalamasse III kaitsekategooriasse.  Eesti vetes arvatakse tänase päeva seisuga olevat 5500 hüljest, neist 1500 viigerhüljest ja 4000 hallhüljest. Tehumardi kalamees Eino Ruttu on öelnud portaalile saaremaa.ee, et täiskasvanud hülge päevaseks toidukoguseks pakuvad erinevad hülgeuurijad vahemikku 7-12 kilo kala. See teeb 250 tonni Läänemeres ja 17 tonni Liivi lahes. Aastas oleks see kogus Läänemeres 90 tuhat tonni, sellest Liivi lahes koos Väinamerega 6 tuhat tonni. Rannakalurid püüavad aga Väinamerest aastas ainult 300 tonni kala. Kehtiva seaduse kohaselt on jahiulukite nimistus seitse suurulukit - põder, punahirv, metssiga, metskits, pruunkaru, hunt ja ilves - ning 48 väikeulukit, sealhulgas 37 jahilindu. Väismaised jahiload võrdustuvad kohalikega Jahiseadus toob hulgaliselt kaasa teisigi muudatusi. Näiteks saavad maaomanikud hakata jahipidajate käest tasu nõudma ning leeveneb välismaiste jahimeeste õigus siinmail jahti pidada. Täpsemalt tohivad välisjahimehed seaduse jõustumisel kaasa võtta oma jahikoerad ning välisriigi kodanik võib edaspidi Eestis jahti pidada elukohariigis väljastatud jahitunnistuse alusel. Kehtiv seadus nägi ette dubleeriva Eesti jahitunnistuse väljastamine, mis oli bürokraatlik, kulukas ning aeganõudev protsess. Statistika kohaselt on seni Eestis ametlikult jahil käinud ligi 3000 välismaist jahimeest. Ministeerium loodab sotsiaalse sidususe kasvu  "Eelnõu soodustab kindlasti maapiirkonda sotsiaalse sidusust ning mõjutab jahipidamist kui harrastust," leiab eelnõu ettevalmistanud keskkonnaministeerium. "Kehtiva õigusruumi tulemusena on jahiõigus suhteliselt kitsa ringkonna privileeg, kuna määramata ajaks jahipiirkondae kasutusõiguse lunastanud jahindusorganisatsioonidel ei ole kohustusi jahipidamisvõimaluste pakkumiseks kolmandatele isikutele. Kõige teravamalt riivab see jahipiirkonnas elavate maaomanike õiglustunnet, kui jahipiirkondi kasutavad jahindusorganisatsioonid ei võimalda neil jahipidamisega tegeleda," seisab eelnõu seletuskirjas. Eestis on kokku 16 000 jahitunnistust omavaid isikut, kellest ligikaudu 3000 ei ole jahindusorganisatsioonide liikmed ning nende jahipidamisvõimalused on piiratud. Eelnõu kohaselt laieneb jahindusega seotud isikute arv oluliselt. Ligikaudu 100 000 maaomanikul tekib otseselt või kaudselt võimalus jahipidamises osaleda või seda mõjutada.  Eelnõu kohaselt asendatakse senine jahipiirkonna kasutusõiguse tasu jahimehe aastamaksuga.
