Pilliroog ja vesiroosid ajavad Võrtsjärve umbe
Ettevõtmisega seotud TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur Jaan Liira sõnas, et tänu satelliidipiltide analüüsimisele tuli välja, et roo- ja muu veetaimestiku massiivid on enam kui kahekümne aasta jooksul paisunud pea kaks korda, kirjutas Eesti Päevaleht. "Kui 1980. aastate keskel ulatus roostike pindala 800 hektarini, siis mullu juba 1500 hektarini," märkis Liira.  Ka vaibana vett katvate vesikuppude ja vesirooside pealetung on olnud järve lõuna- ja lääneosas ning ka loodenurka jääva Tänassilma jõe suudmekohas suur. Uuringuga jõudsid teadlased tõdemuseni, et Võrtsjärve kaldavööndi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks oleks vaja hakata roostikke kiiresti piirama, nii nagu seda praegu tehakse Lääne-Eesti rannaniitudel.
