Metsa väljavedu muudab Saaremaa metsateed läbimatuiks
Puidu kokkuostuhindade tõus ja riigi vabade metsamaade müük on taas metsaraiete mahtu suurendanud. Paraku ei vali rahavaevas omanikud metsatöödeks sobivat aega ja töid tehakse ka praeguse pehme pinnasega, vahendas "Aktuaalne kaamera".Leisi vallas on üle nelja-viie võõra kinnistu raielankidelt välja veetud tuhatkond tihumeetrit metsa. Abivallavanem Enno Reisi sõnul ei olnud vedaja väidetavalt kinnistuomanikega selleks kokkuleppeid sõlminud.Kui vallateede puhul saab vald teid sulgeda, siis erateedega pole asja ei vallal ega ka keskkonnainspektsioonil. Ka ei pea metsa ülestöötleja metsateatise kättesaamisel kuidagi tõendama, kuidas ta oma metsavedu kavatseb korraldada ja kas kõik load ikka olemas on. Kui varem said vallad oma teede kasutamise eest tagatisraha küsida, siis õiguskantsler keelas ka selle ära."Õiguskantsler väitis, et vald on oma õigusi ületanud ja sellist tagatisraha ei saa kehtestada," ütles Enno Reis.Teises Saaremaa otsas, Kärla vallas on pilt veelgi hullem. Seal viivad metsa mitu paari poole meetri sügavusi teeroopaid, millest on võimatu isegi jalgsi üle pääseda.Keskkonnainspektoritel seisab seal alles menetlemine ees, aga, nagu selgub, on metsaseaduse alusel väljavedajal enam kui aasta aega neid roopaid siluda. "Metsateatise lõpptähtajast alates tuleb metsateed taastada kalendriaasta jooksul. Kui me räägime raielangist, siis langi pindalast võib olla purustatud pinnast kuni 25%. Kui see purustus on metsasihil, siis toob see kaasa endaga keskkonnakahju ja trahvi," selgitas keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Tõnu Aus.Saaremaal on tänavu menetlemisel viis analoogset rikkumist. Trahv kahjustuste tekitamise eest saab olla kuni 18 000 krooni. Ja kui ka selline trahv määratakse, siis tasub mõelda, mis on see summa sadade või tuhandete tihumeetrite ülestöötatud puiduga võrreldes. Ja sügavate rööbastega metsasihti küll enam endiseks ei saa.
