Põllumehed said 1,6 miljardit keskkonnatoetusi
"Tuginedes Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamisel läbi viidud intervjuudele ja põllumajandusuuringute keskuse analüüsile, võib täheldada põllumajanduslike keskkonnameetmete positiivset mõju keskkonnale," märgitakse Ernst ja Young Baltic AS-i aruandes.Maaelu arengukava keskkonna- ja paikkonnatoetused hõlmavad erinevaid tegevusi, näiteks keskkonnasõbralikku majandamist, loomade heaolu, ohustatud tõugu loomade pidamist ja kohalike sortide kasvatamist, keskkonnakitsenduste kompenseerimist Natura 2000 aladel ja väärtuslike maastikuelementide, nagu kiviaiad, taastamist.Keskkonnameetmete rakendamise tulemusel on säilinud põllumajandustootmine ligikaudu 350 000 hektaril ebasoodsamas piirkonnas, keskkonnasõbralik majandamine 450 000 hektaril, mahepõllumajanduslik tootmine ligikaudu 100 000 hektaril ja väga väärtuslike poollooduslike koosluste hooldamine enam kui 20 000 hektaril.Ernst & Young Balticu vanemkonsultant Mari Rell märkis, et keskkonnasõbralik majandamine on aidanud kaasa bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele ning vee ja mullastiku olukorra parandamisele."Keskkonnatoetused on Eestis edukalt rakendunud," kinnitas põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai."Kindlasti on see pannud põllumehi rohkem keskkonna säästmisele mõtlema ja nad on pidanud oma tegevusi vastavalt planeerima," tõdes Kevvai.Maaelu arengukava keskkonna- ja paikkonnatoetusteks on aastateks 2007-2013 ette nähtud 5,2 miljardit krooni.
