Poliitik süüdistab Riia loomaaia põlengus kärpeid
Läti raadiole Baltkom antud intervjuus rääkis Lidaka, et loomaaia pikas ajaloos oli reedene tulekahju teine nii tõsine juhtum, vahendas Telegraf.lv.Esimene tragöödia toimus 1913. aastal, mil põles maha äsja ehitatud ahvimaja,  milles elasid ka krokodillid ja elevandid, kuid loomad  suudeti päästa. Lidaka sõnul oleks loomade hukkumist ka nüüd saanud ära hoida, kui loomaaias töötanuks rohkem valvureid. "Loomaaed on sarnaselt paljudele teistele asutusele üle elanud optimeerimise, ja veel millise - rahastamist kärbiti ja 230 töötajast jäi alles ainult 160," kirjeldas poliitik. Tema arvates on tragöödias süüdi ka see, et loomaaia valdustes pole tuletõrjealarme. Selleks oleks aga tarvis spetsiaalset ja väga kulukat tehnilist lahendust, sest loomaaias on palju heinatolmu ja kõrge niiskustase ja tavaline suitsuandur seal ei toimi. Lisaks ei saa loomaaias häiresignaali kasutada, sest see ajaks loomad paanikasse, nii et nad võiksid üksnes tugeva heli mõjul endale viga teha või hukkuda. Reedel põles Riia loomaaias sebramaja, tulekahju põhjuseks oli lühis elektrisüsteemis. Hukkus kolm  sebrat, kolm jaanalindu ja üks antiloop.
