OECD: kübersõja riske on ülehinnatud
OECD hinnang valmis osana uurimusest, kus kaaluti üle maailma segadust külvata võivate probleemide tõsidust. Leiti, et probleeme võivad tekitada nii pandeemiad kui rahanduse ebastabiilsus, kuid küberrünnakud tõenäoliselt mitte, vahendas BBC. Üks aruande autoreid, professor Peter Sommer ütles, et spionaaži või veebilehtedele korraldatavate rünnakute puhul, nagu ka näiteks Wikileaksi lekkele järgnenud reageeringutes ei ole otstarbekas kasutada terminit "kübersõda". "Samuti ei ole kasu, kui käsitleda tavapäraselt välditavaid juhtumeid, nagu viirusi ja pettusi selgesihiliste katsetega halvata riiklikult tähtsaid infrastruktuure," lausus Sommer. Aruandes nenditi, et enamik seniseid juhtumeid olid täiesti tavalised, ei kestnud kaua ning tabasid üksnes üksikuid inimesi ja organisatsioone. Praegu nimetatakse aga rünnakuks nii andmepüüki, arvutiviiruste puhangut või katset mingisse arvutisüsteemi tungida. "Kui kõik need tegevused statistikas ühtsena kokku panna, viib see eksitavate järeldusteni," seisab aruandes. "Veelgi suurem segadus valitseb selles osas, kuidas tekkinud kahjusid hinnatakse".Lisaks ei pea aruande autorid eriti suureks riski, et riikide vahel puhkeb veebis konflikt. "Kübersõja vallandumine on äärmiselt ebatõenäoline," märgitakse aruandes, tuues peapõhjusena välja, et ükski agressor ei piirduks ainult ühe relvaliigiga, ning lisaks ei oleks säärane rünnak olemasoleva tõrjesüsteemi ja prognoosimatute mõjude tõttu eriti tõhus. Siiski tuuakse välja, et ehkki kübersõja puhkemine on ebatõenäoline, muutuvad seda võimaldavad vahendid üldkättesaadavaks ning neid kasutatakse tõenäoliselt tulevikus tavapärastele relvadele lisaks.
