PM: linnugripile ei järgne Eestis tapatalguid
Veterinaar- ja toiduameti juhi Ago Pärteli sõnul ei ole ettevaatlikkus praegu küll liiast, kuid meeles tasuks pidada, et kuni haigust ei ole leitud mõnelt rändlinnult, pole põhjust tuvi või varblase surmas linnugrippi kahtlustada, kirjutas Postimees. Palja käega katsuma ei maksa minna ei surnud ega ka elavat sulelist. Eriti ettevaatlik tasub olla partidega, sest kui tavaliselt on linnugripi peiteaeg kolm kuni viis päeva, siis partidel võib tõbi end varjul hoida kuni kaks nädalat. Kümne ametkonna koostatud tööskeemi järgi määratakse positiivse gripianalüüsi järel algul kindlaks taudipunkt ehk koht, kust surnud lind leiti. Kui selleks on näiteks Tallinnas Sõpruse puiestee veerel olev parditiik, veetakse veesilma ümber kilelindid ja inimesi sinna ligi ei lasta. Taudipunkti ümber tõmmatakse omakorda mõtteline kolmekilomeetrine ring ning üles otsitakse kõik seal elavad kodulinnud. Kui linnugripp leitakse mõnest metsatalust, kus laudas pesitseb kümme-kakskümmend kana, hane või parti, kuulutatakse taudipunktiks üks kindel majapidamine ja hukkamisele kuuluvad kõik linnud, kes samas karjas elasid.  Kui peres elavad kanad ühe kuuri all ning pardid pesitsevad teises kohas, siis ootab hädatapp tõenäoliselt ka neid. Määravaks saab see, kas lindudega puutusid kokku ühed ja samad inimesed ning kui kahe karja eest hoolitsesidki erinevad pereliikmed, siis kas nemad omavahel kokku puutusid. Pärtli sõnul kulgeb haigus väga kiirest ning kui gripp on korra lindude seas liikvele läinud, siis sureb nendest ilmselt enamik. "Õhtul võib kõik väliselt veel korras olla, kuid hommikuks on linnud surnud," rääkis ta. Kui gripp peaks jõudma mõnda lindlasse, tähendab see automaatselt terve sealse karja hävitamist. Näiteks Talleggi broilerilindlates on koos kuni 25 000 lindu, kes kõik sellisel juhul tapetakse. Kui surnud linnult leitakse mõni muu gripitüvi kui H5N1, pole vaja kogu skeemi käivitada, sest vaid H5N1 võib nakata ka inimesele.
