Kaug-Ida kala ohustab Eesti kalu ja konni
Ablas kaugida unimudil (Perccottus glenii) ei karda ei läbijäätumist ega ka veekogu kuivamist. Mullu suvel tõmbasid teadlased esimest korda kontrollpüükide käigus Narva veehoidlast välja kaugida unimudila, kirjutas Eesti Päevaleht. Kalauurijad on mures, kuna võõrliigina võib ablas röövkala laiemalt levides paljudele meie siseveekogude kalaliikidele saatuslikuks muutuda. Tartu ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi vanemteaduri Meelis Tambetsi sõnul pole mageveekaladele ning ka konnadele tõsist ohtu kujutav Kaug-Idast pärit unimudil praeguseks veel Narva veehoidlast kaugemale jõudnud.  Samas ei takista kuni 25 sentimeetri pikkuseks kasvava kalaliigi levimist praktiliselt miski, kuna unimudil on võimeline kohanema väga äärmuslike tingimustega ning suudab meie oludes hästi paljuneda. Ühtlasi võivad kalahuvilised neid ühest kohast teise viia. "Kui unimudil peaks ära jäätuma, siis pärast sulamist elab ta rahulikult edasi. Samuti ei karda vintske kala veekogude kuivamist, kuna ta on sellistel puhkudel võimeline kaevuma niisketesse põhjasetetesse," selgitas Tambets. Tõrjub teised kalad välja Kui noored unimudilad toituvad vetikatest, siis kümne setimeetri pikkuselt hakkavad nad juba teisi kalu ning konnavastseid õgima. Kalal on hästi suur suu ja ta sööb kõiki kalu, keda võimalik. Sellise toitumisega tõrjub unimudil teised kalad veekogudest välja ning hakkab lõpuks oma liigikaaslaslastest toituma. Tambetsi kinnitusel ohustab kaugida unimudil otseselt looduskaitsealuseid Natura 2000 kalaliike vingerjast ja hinki, kes eelistavad elada samades tingimustes nagu unimudil.
