Eesti veisel kahtlustatakse hullu lehma tõbe
Riikliku loomatauditõrje programmi raames võetud kiirtesti andmetel on 11 aasta vanuse Jõgevamaa lehma ajuproov andnud kahtlase tulemuse BSE-le (veiste spongiformsele entsefalopaatiale) ehk hullu lehma tõvele, teatas põllumajandusministeerium. Leidu kinnitavate analüüside tulemused selguvad kolmapäeval. "BSE ei kuulu eriti ohtlike taudide hulka ning selle tõrjumiseks ei moodustata riiklikku ja kohalikku loomatauditõrje komisjoni," ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ja lisas, et tõrjemeetmete rakendamine kuulub sel juhul veterinaar- ja toiduameti kohaliku asutuse pädevusse. Haiguskahtluse alusel on looma päritolukarjale kehtestatud kitsendused ning veise lihakeha, tapasaadused ja loomsed kõrvalsaadused on hävitatud. Välja on selgitatud looma elusolevad järglased ning jätkub kohordi väljaselgitamine. Kohort on veiste rühm, kuhu kuuluvad loomad, kes on sündinud samas karjas 12 kuud enne või 12 kuud pärast nakatunud looma sündi, ning loomad, kes on esimese eluaasta jooksul koos nakatunud loomaga kasvanud ja saanud sama sööta. Kinnitatud diagnoosi korral kohorti kuuluvad loomad hukatakse ja hävitatakse ning nende väärtus kompenseeritakse põllumajandusministri määrusega kehtestatud korras. 2002. aasta algusest on ennetusmeetmena tapmisel kohustus eraldada eri riskiastmega materjalid (seljaaju, peaaju, mandlid, kolju koos aju ja silmadega, soolestik) ja nende hävitamine jäätmekäitlustehases. Tarbija täieliku ohutuse tagamiseks on alates 2002. aastast rakendatud BSE seireprogrammi, mille raames uuritakse kõik üle 24 kuu vanused hukkunud, hukatud, haigena tapetud ja hädatapetud ning kõik üle 30 kuu vanused tervena inimtoiduks tapetud veised.BSE on veiste nakkushaigus, millesse nakatumise korral loom sureb närvikoe kahjustumise tõttu. Haiguse põhjustajaks ja nakkuse ülekandjaks on valguosake ehk prioon. BSE-le on iseloomulik aeglane kulg, silmaga nähtavad haiguse tunnused ilmnevad nakatunud loomal alles neli-viis aastat peale nakatumist, kuid hoolimata aeglasest avaldumisest ei ole haigus ravitav ning loom, kes on juba haige, sureb mõne kuu jooksul.  Haigustekitaja kahjustab ainult närvikudet, haigust ei ole võimalik elusloomal diagnoosida, kuna laboratoorselt uuritakse haiguse suhtes looma ajukude. Haigusetekitaja esineb närvikoes ja teda ei leidu piimas ega lihas. BSE leiti esimest korda Suurbritannias 1986. aastal ning see laostas riigi lihatööstuse. Üksikuid haigusjuhtumeid on viimastel aastatel leitud Jaapanis, Kanadas ja USAs, samuti Soomes ja Rootsis Haiguse inimesele nakkav vorm, mida tuntakse Creutzfeldt-Jakobi haigusena, on tapnud üle 160 inimese.
