Jahimehed ei taha Ruhnu karu tappa
"Kuigi meie poole pole keegi otseselt abipalvega pöördunud, jõudsime lehtedest karupüüdmise saagast lugedes järeldusele, et oleme ehk kõige õigemad inimesed karu kinnipüüdmiseks ja pakkusimegi looduskaitsjaile ja keskkonnaspetsialistidele oma abi," teatas Eesti Jahimeeste Seltsi president Mario Sootna.  Sootna rõhutas, et jahimeeste ülesanne on aidata karu elusalt kinni püüda, kuid karu puhul on tegu kiskjaga, mistõttu ilma püssita metsa minna oleks eluohtlik. Sootna lisas, et operatsiooni teeb ohtlikuks karu suurus ja kiirus - vihane karu suudab 30 m kaugusele liikuda 3-4 hüppega ehk kolme sekundiga. Kuna Eestis vastava kogemusega jahikoeri pole, siis paluti appi Soome kolleegid koos Rootsi laikaga. Koera kehakaal on umbes 20-25 kg ehk kümme korda vähem kui Ruhnu karul, kuid seevastu on koer osav ja väle.  Koer peab karu kinni pidama ning sellel ajal liiguvad koerajuht ja uinutipüssiga looduskaitsja umbes 30 meetri kaugusel karust, kust üritatakse looma tabada uinutava noolega. Neli kuni viis meest jäävad karust 100 m kaugusele. "Oleme üsna kindlad, et saame karu kätte elusalt ja tervelt, samas peame olema valmis ka selleks, et karu võib põgeneda merre, kust teda kätte saada on väga keeruline," märkis Sootna. "Meie eesmärk on, et karu saaks lahti lastud mandril talle sobivamas elupaigas ja et saareelanikud enam suure kiskja ees hirmu tundma ei peaks."
