Euroopa Liit vaidleb Kalandusrahastu üle
Eesti toetab ideed moderniseerida kalalaevastikku, kuid soovib ka lisaraha sisevete kaluritele. Osa liikmesriikidest, aga leiab, et kalalaevastiku moderniseerimine suurendab püüki ja ohustab kalavarusid. Paradoksaalne, et mida aeg edasi, seda olulisemaks muutub, et laevad oleksid väiksemad ja püügivõimalused viletsamad, sest kala lihtsalt ei jätku. Juba mitmeid aastaid on kalalaevu tükkideks lõigatud ja selleks ka abiraha makstud.  Igal juhul tuleks kalalaevastikku vähendada, ent kuidas seda teha on tõsine küsimus.  Euroopa Komisjon on tulnud lagedale ettepanekuga, et kalalaevasid võiks moderniseerida, et need muutuksid keskkonnasõbralikuks. Eestile see seisukoht meeldib, sest enamasti on laevad vanad ja vajaksid nagunii kohendamist.  Kuid Suurbritannia, Saksamaa ja Holland kardavad, et nii suurenevad püügivõimalused, mis siis, et abi antakse ainult väikeste laevade kõpitsemiseks. Seda seisukohta toetab maailma looduse fond, kelle viimase uuringu järgi on näiteks tuunikala varud Vahemeres vähenenud peaaegu kaks korda.  Nii on rasketel kalandusläbirääkimistel, mis võivad kesta sügava ööni välja tekkinud kaks vastandlikku leeri. Eestiga koos on Hispaania, Iirimaa ja Portugal, kus kalandus on oluline majandussektor.  Eestil on veel erisoov - saada lisaraha ka nn sisevete kalandusele. Peipsil ja Võrtsjärvel on kalandusel majanduslik tähtsus ja päris kummaline on, et Euroopas on sääraseid riike, kus järvedel tööstuslikult kala püütakse väga vähe - Eesti kõrval vaid Soome, vähesel määral ka Rootsi.  Nii Eesti kui Soome põllumajandusministrid keeldusid esmaspäeval oma taktikat avamast. Teada on, et Eesti saab tulevikus igal aastal Kalandusrahastust 167 miljonit krooni, kuid reeglid selle kulutamiseks pole veel selged.
