Vetikate õitsemine Peipsi järves ohustab kalavarusid
Limnoloogiakeskuse teadlased hoiatavad, et põua jätkudes võib alata massiline vetikate vohamine, mis ohustab nii kalasid kui ka allergilisi suplejaid, teatas limnoloogiakeskus. Samalaadsed loodusolud viisid 2002.aasta juuli lõpul Peipsi kalade massilise suremiseni. Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on mitmete tingimuste kokku langemine. Limnoloogiakeskuse vanemteaduri Külli Kanguri sõnul on järve vees liiga palju inimreostusest tekkinud toitesooli, mis madalas, soojas ja seisvas vees loovad head tingimused vetikate massiliseks paljunemiseks. "Vetikate vohamine on ka tavainimesele nähtav: järve madalamates osades on näha väikseid heledaid vetikatompusid, mis muudavad vee hernesupi laadseks," sõnas Kangur.Perioodiliste seireproovide võtmisel selle nädala alguses leidsid teadlased Peipsi järve kaldaosas hajusalt surnud kiisku ja latikaid, vähesel määral ka kohasid. Pikemas perspektiivis võib noorte kalade suremine ohustada varude järelkasvu ja paari aasta pärast peegeldub see ka saakide languses.Kanguri sõnul aitaks vetikate vohamist ja kalade suremist  vähendada ilma jahenemine ja vihm, aga ka tuul, mis segaks erineva soojusega veekihte. Eestis laialt levinud kalaliikidele peetakse kriitiliseks piiriks 25°C vee soojakraadi.Lagunevatest vetikatest eraldub ka mürke, mis on teatud kontsentratsioonil ohtlikud inimestele. Teadlased soovitavad  tundlikuma nahaga ja allergilisusele kalduvatel inimestel hoiduda suplusveest, kus on tihedalt väikeseid vetikakerakesi ja mille  läbipaistvus on väike. Pärast suplust sellises vees soovitatakse käia duši all, et võimalikud ärritavad mürkained maha pesta.
