Teadlased laidavad ideed ehitada piirisild Riigikülla
Üle Vaivara valla maadele jääva Meriküla-Sininõmme-Riigiküla muistse seljaku kulgev sild ja selle pealesõiduteed hävitaksid aga olulise inim- ja loodus-ajaloolise objekti, mille potentsiaali on teadlaskond alles hakanud ära kasutama, kirjutab Eesti Päevaleht. Tartu ülikooli ajaloo-osakonna juhataja kohusetäitja, arheoloogiadoktori Aivar Kriiska sõnul on liivaseljaku puhul tegemist inim- ja loodusmuistisega, millega jõe paremal kaldal, Venemaal, liituvad kunagised saared ja neemed kuni Luuga jõeni välja.  "Narva ja Luuga piirkonna muistsed neemed, saared ja laguunid on olnud üks keskseid alasid, kus on sündinud mitmed ideed Eesti ja Läänemere piirkonna minevikukäsitlustest. Ala teaduslik potentsiaal ei ole kaugeltki ammendatud, pigem on siin astutud vaid esimesi samme," sõnas Kriiska, kes alates 1991. aastast on selle piirkonna uurimisega tegelenud.  "Täit kindlust selles, milline on täpne silla jaoks kavandatud ala, ei ole, kuid on selge, et ühe variandina plaanitakse kasutada tee-ehituslikult väga õiget, geoloogiliselt sobivaimat ala," ütles Kriiska.  Paraku on tegemist inimajaloo seisukohast olulise paigaga, kuna need laguunid olid väga soodsad alad kiviaegse asustuse tekkeks. Kriiska sõnul võib Narva ja Luuga piirkonnas tervikuna olla asustus vähemalt 8500 aastat vana, tõenäoliselt aga veelgi vanem.  Eesti poolel on Riigiküla seljakul fikseeritud 15 asulakohta, lähikonnas veel mõned. Riigiküla on ka ainuke koht Eestis, kus on välja kaevatud selgelt kiviaegsete elamute põhjad. Samuti on suhteliselt hästi säilinud loomaluud võimaldanud mitmeid majandusajaloolisi üldistusi noorema kiviaja kohta. Vaivara valla maadel asub ka märkimisväärne hulk eri perioodidest pärinevaid sõjamälestisi. Nii jääksid uue silla võimalikku asukohta ainsad siiani säilinud 1939. aastal ehitatud Eesti piirikaitserajatised.
