Agusalu suurpõlengu kustutustööd lõpetatakse
Päästjad lahkuvad sündmuskohalt koos tehnikaga päeva jooksul, teatas päästeamet. Sündmuskohale jäävad Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) töötajad, kes jälgivad olukorda metsas patrullides ning termograafiga seirelende tehes. Väiksemaid tulekoldeid avastades suudavad RMK töötajad need ise seljapritsiga kustutada ning suurematest kolletest teavitatakse vajadusel päästeteenistust.Päästjad jätavad riskipiirkondadesse maha voolikuliinid, et vajadusel kohale sõitev päästemeeskond saaks võimalikult kiiresti taassüttinud tulekolded likvideerida.Agusalu metsatulekahju põlenguala oli kokku 1230 hektarit, see oli pindalalt taasiseseisvunud Eesti suurim. Tulekollete likvideerimiseks mahaveetud voolikuliinide kogupikkus ulatus 30 kilomeetrini ning raskematel päevadel oli metsas kustutustöödel 150 inimest. Lisaks eestlastele olid abiks ka Soome päästemeeskond ning kopterid Soomest ja Lätist.Päästetööde juhi Tauno Suurkivi sõnul oli tegemist raskeloomulise metsatulekahjuga, kuna põlenguala oli soisel maastikukaitsealal, kus puudus teedevõrgustik ning ligipääs oli seetõttu raskendatud. Samuti tuli vett tuua mitme kilomeetri kauguselt jõekäärust. Päästeamet tänab kõiki, kes andsid oma panuse metsatulekahju kustutamiseks, eriti aga kaitseväge, RMK-d ja päästekeskuseid.Samas jätkuvad tulekahjud mujal metsades. Keila vallas põles reedel kaheksa hektarit metsa ning kustutustöödele appi tulnud kohalikud väitsid, et täna põlenud metsas peetakse keelust hoolimata piknikke, vahendas Aktuaalne kaamera.Keila valla elanikke on  metsaminekukeelust teavitatud kohalikus ajalehes ja  vallavalitsuse interneti koduleheküljel. Hoiatus- ega keelusilte aga metsateedele üles pandud pole.Sel aastal on Eestis olnud ligi 6000 metsa- ja maastikutulekahju. Suurimad neist on olnud Ida-Virumaal. Tulekahjude ennetamiseks on piiranud metsas liikumist 78 kohalikku omavalitsust. Ida-Virumaal Kurtnas tehti eelmisel nädalal ka esimesed 180-kroonised trahvid metsas viibimise keelu eirajatele.
