Looduskaitsjad kahtlevad vee-energia keskkonnasäästlikkuses
Vee-energia kahjulikkust keskkonnale kinnitasid Postimehele nii Eesti Loodushoiu Keskuse juhatuse liige Jaak Tambets kui ka keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.Vee-energia tootmine ohustab siirdekalu, kui jõgede vee-energia rajatistele pole ehitatud kalapääse. Ilma kalapääsudeta ei saa siirdekalad minna merest jõele kudema.    Alates 2004. aastast on kalapääsude rajamine jõeehitistele kohustuslik. Selleks ajaks juba valminud jõeehitistele aga pääse rajama ei pea. Eesti Energial on kaks töötavat hüdroelektrijaama. Neist kummalgi pole kalapääsu. Keila-Joa hüdroelektrijaam asub kose kõrval ja sealt ei saa kalad nagunii üles. Linnamäe hüdroelektrijaamale kalapääsu ei ehitatud, sest Eesti Energia ja kalapääsu kavandanud eksperdid leidsid, et mõttekam on teha hüdroelektrijaama ette kudemisalad ning iga aasta lasta jõkke noori kalu. Generaator E&K OÜ-l on Kunda jõel asuv hüdroelektrijaam ning Valgejõel asuv Kotka pais. Selle kasutamiseks hüdroelektrijaamana luba ei antud, sest sellel ei ole kalapääsu. Kalad aga kannatavad sellele vaatamata, et jõel elektrit ei toodeta, sest paisust ei saa nad nii või teisiti üle.Tambets ütles, et hüdroenergia ostmine keskkonnasõbralikkuse sildi all tuleks lõpetada, kui riigi ettekirjutusi eiratakse.Eraettevõtjate sõnul on aga kalapääsude ehitamine kulukas, samas ei pruugi kalad neid üldse omaks võtta ja kasutama hakata.Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte juhataja Raimo Pirksaare sõnul käitub Eesti Energia seaduslikult ning veest saadud energia on "roheline" olenemata sellest, kas paisul on kalapääs või mitte. "Elektrit pole võimalik toota nii, et miski keskkonda ei häiriks," ütles ta.Eestis toodetakse hüdroenergiat aastas umbes 15-20 megavatti. See on alla ühe protsendi kogu toodetavast energiast.
