Metsloomade vaktsineerimine on marutaudijuhtumeid vähendanud
Käesoleva aasta mai lõpuks diagnoositi kogu Eesti territooriumil 97 marutaudijuhtumit, neist ainult 10 juhtu esines mullu sügisel vaktsineeritud alal. Peale kevadist vaktsineerimiskampaaniat on esinenud kogu Eestis ainult 13 juhtumit, teatas veterinaar- ja toiduamet (VTA). Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis mullu sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit.  23. oktoobril lõppes tänavune sügisene metsloomade vaktsineerimine. Vaktsiini külvati väikelennukitelt kogu Eesti territooriumil. Külvamist alustati Hiiu- ja Saaremaast ning edasi liiguti läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on plaanis läbi viia järgmise aasta kevadel. Vaktsineerimist jätkatakse niikaua igal kevadel ja sügisel, kuni marutaudijuhtumeid enam Eestis ei esine. Kevadine ja sügisene vaktsineerimiskampaania läksid tänavu kokku maksma ligikaudu 34 miljonit krooni, millest ligikaudu pool tuli Euroopa Liidu vahenditest, ütles VTA pressiesindaja Kristina Samra ETV24-le.Selleks, et vaktsiinisöötade tarbimist ning seeläbi vaktsineerimise efektiivsust kontrollida, kütitakse peale vaktsineerimise lõppu rebaseid ja kährikuid, et hinnata, kas loom on vaktsiini söönud. Laboratoorsed uuringud näitasid, et vaktsiini oli söönud ligi 74% sihtgrupi loomadest. VTA tuletas ka meelde, et kasside ja koerte iga-aastane marutaudivastane vaktsineerimine on loomaomanikele kohustuslik. 2005. aastal diagnoositi Eestis marutaudi koduloomadel 37 ja metsloomadel 229 korral. Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb pea alati haigestunu surmaga.
