Looduskaitsjad taunivad metsade kuivendamist
Kava kohaselt tahab RMK korrastada kõik olemasolevad kuivenduskraavid ning rajada ka uusi, jättes aga arvestamata kuivendamise mõju vääriselupaikadele, mis on siiani kuivendamisest puutumata, kirjutas Eesti Päevaleht. Kogenud soouurija Mati Ilometsa hinnangul annab kuivendamiskava RMK-le metsade kraavitamise osas liialt vabad käed ega arvesta loodusväärtuste säilimisega.  "Näiteks olemasolevaid tootlike metsamaade kuivendussüsteeme korrastades või omal ajal planeeritud, kuid kaevamata jäänud kraavide rajamisel jätab RMK endale õiguse teha kraave ka kaitsealade vahetusse lähedusse või neid vajadusel otse läbi vääriselupaikade tõmmata," seletas Ilomets.  "Eeskätt keskenduvad nad tulundusmetsa säilitamisele. See, kuidas kuivendamine võib kaitsealal olevaid elukooslusi mõjutama hakata, neid ei huvita, sest kuivendamise keskkonnamõjude hindamist ei pea nad vajalikuks." Selle näiteks, mis kuivendamisel juhtuda võib, tõi Ilomets tänavu Sirtsi looduskaitsealal juhtunu, kus RMK kaevas soo sihtkaitsevööndisse umbes poole kilomeetri pikkuse kraavi.  "Seda kraavi polnud seal vaja, aga ilmselt oli selle rajamine ette nähtud omaaegses kuivendusplaanis," märkis ta juhtumi kohta, mille uurimisega keskkonnainspektsioon senini tegeleb. "Kuivendamine ohustabki just väärtuslikke elupaikasid soostunud metsades ning madalsoodes."  Kuivendamisstrateegia väljatöötamisel osalenud RMK metsamajanduse direktori asetäitja Jaan Schults selgitas omalt poolt, et strateegia puudutab kuivendusteemat valdavalt tulundusmetsa seisukohalt ning looduskaitse- ja piirangualadele jäävates hoiumetsades pole plaanis kuivendussüsteeme korrastada ega ka hooldada. "Uusi kraave ei kaevata vanade projektide alusel, vaid strateegias kirjapandud juhtudel ja seda ainult tulundusmetsas," ütles Schults, lisades samas, et looduskaitseliste piirangutega metsadesse uusi kraave põhimõtteliselt ei rajata. Kui RMK hakkab mõnes kohas kraave rajama, viib keskus Schultsi kinnitusel korrastustööde kavandamise käigus läbi organisatsioonisisese keskkonnamõjude analüüsi. "Kui rekonstrueerimistööde maht eeldab seadustega nõutud keskkonnamõjude hindamist, siis viiakse ka see läbi," vaidles ta Ilometsale vastu. Kommenteerides Sirtsi looduskaitsealal juhtunut, ütles Schults, et sookaitsealale kraavi kaevamine polnud seotud metsakuivendussüsteemide korrastamisega. "Tegemist oli talitee taastamisega ning tööde jaoks oli olemas ka kohaliku keskkonnateenistuse kooskõlastus," sõnas ta. Kommenteerides Sirtsi looduskaitsealal juhtunut, ütles Schults, et sookaitsealale kraavi kaevamine polnud seotud metsakuivendussüsteemide korrastamisega. "Tegemist oli talitee taastamisega ning tööde jaoks oli olemas ka kohaliku keskkonnateenistuse kooskõlastus," sõnas ta. Aastas kulutab RMK kuivendussüsteemide korrashoiuks ligi 40 miljonit krooni.
