Suurimaks probleemiks arstiabi puhul peetakse järjekordi
Uuringust ilmnes ka, et aasta-aastalt kulub patsientidel järjest enam aega eriarstile registreerimisest kuni vastuvõtule jõudmiseni. Kui aastal 2002 jõudis 75% eriarsti juures käinutest reaalse vastuvõtuni kuni kahe nädala jooksul, siis tänaseks on selliste vastajate arv langenud 60 protsendini. Kõigist viimase 12 kuu jooksul eriarsti juures käinud vastajatest väitis 24%, et neid ei registreeritud kohe eriarsti järjekorda, sest pika järjekorra tõttu hakati registreerima teatud kuupäevast.Kahanenud on nende patsientide arv, kes jõudsid perearsti vastuvõtule kuni kahe päeva jooksul. Aasta eest oli selliseid patsiente 84%, tänavu 76%. Arstiabi kättesaadavust Eestis peab samas heaks või väga heaks 53% elanikest. Arstiabi kvaliteeti Eestis peab heaks või väga heaks 66% elanikest. Hinnang arstiabi kvaliteedile on viimase kahe-kolme aastaga paranenud. Raviteenuste rahastamise küsimuses on pea võrdselt neid vastajaid, kes toetavad süsteemi, kus järjekorrad oleksid lühikesed, kuid rahastatavate teenuste hulk piiratud (42% toetab kindlasti või pigem), kui neid, kes toetavad süsteemi, kus rahastatakse kõiki teenuseid, kuid järjekorrad võivad kohati olla väga pikad (44%). Digitaalse terviseloo projektist on kuulnud 30% elanikest. Neist 73% peab seda projekti kas väga või pigem vajalikuks.Terviseuuringu käigus tegi Turu-uuringute AS sügisel intervjuud 1503 Eesti elanikuga vanuses 15-74 aastat.
