Valitsus kiitis heaks DNA ja sõrmejälgede riikliku registri
Riiklike registrite asutamise eesmärk on seaduse alusel kogutud DNA analüüside ja sõrmejälgede registrisse kandmine; isikute, tundmatute surnukehade ja teadmata kadunud isikute identifitseerimine ning sündmuskohtade seostamine bioloogiliste jälgede DNA või sõrmejälgede alusel, teatas ministeerium."Mõlema registri peamine eesmärk on kaasa aidata kuritegude kiiremale ja täpsemale väljaselgitamisele," ütles siseminister Kalle Laanet. "Praegu on olemas politseisisene andmekogu. Riiklike andmebaaside loomisega ühendatakse uurimisasutuste info, et tõhustada seoste leidmist kuritegude ja kuriteos kahtlustatavate vahel." Elektroonilistes andmebaasides saavad olema isikustatud andmed (isikult seaduse alusel võetud sõrmejäljed ja DNA proovide analüüsid) ning isikustamata, sündmuskohalt võetud sõrmejäljed ja DNA proovide analüüsid."Seadusekuuleka inimese andmed enamasti registrisse ei satu," ütles siseminister. "Seetõttu tuleb uut süsteemi karta vaid seadusega pahuksis olevatel inimestel, kelle korduvaid kuritegusid on võimalik kiiremini välja selgitada."Sõrmejälgede ja DNA registrisse hakkavad andmeid tootma ja kasutama piirivalveamet, kodakondsus- ja migratsiooniamet, vanglad, kohus, prokuratuur ja teised kohtuvälised menetlejad. Lisaks on vajadusel võimalik andmeid väljastada teistesse riikidesse, et täita rahvusvahelisi lepinguid.Registris olevad andmed ei kuulu avalikustamisele. Kõikidest registri kasutamisest jäävad alles jäljed logifailidena. Samuti teostab järelevalvet registri pidamise seaduslikkuse, sealhulgas turvalisuse üle andmekaitse inspektsioon.Registrite vastutavaks töötlejaks saab siseministeerium. Riikliku sõrmejälje registri volitatud töötlejaks saab kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus (KEKK). Riikliku DNA registri volitatud töötlejaks aga nii KEKK kui Eesti kohtuarstlik ekspertiisibüroo (EKEB).
