RMK korraldas metsatulekahjude avastamise õppuse
Õppusel harjutati GPS-navigatsioonisüsteemi kasutamist ja koostööd õhuseiret teostava lennufirma ning lennujuhtimiskeskusega, vahendas Aktuaalne kaamera.Õppus viidi läbi kahes kohas. Õppus näitas, et päästekomandodel tuleb kõvasti harjutada, et koordinaatide abil põlengukohale jõuda.Kaitsejõudude keskpolügooni laskealal imiteeriti oranžide suitsuküünalde ja lõkke abil metsatulekahju. Tallinnast õhku tõusnud seirelennuk avastas tulekahju üsna kiiresti ja edastas selle koordinaadid häirekeskusele. Ühisõppusel harjutatakse mitme asutuse koostööd metsatulekahjude avastamisel ja kustutamisel. Asja mõte on selles, et päästekomando võimalikult kiiresti põlengualale saata. Kaitseväe keskpolügoon on mitmel põhjusel selleks õppuseks suurepärane koht."Meie eesmärk on just see, et kuna tegemist on tuleohtliku alaga, kus korraldatakse õppusi ja kuhu on raske kohale jõuda, siis meie eesmärk ongi õppus just siin läbi viia, et kõik osapooled oleksid selleks valmis, kui siin reaalne oht on," rääkis RMK keskkonnajuht Toomas Väät.Möödunud suvel puhkes polügoonil kaks tulekahju, ütles päästeameti korrapidamisteenistuse juhataja Heiki Kurissoo. Kui päästeameti ja RMK koostöö on hea, siis koostööd lennufirma ja lennujuhtimiskeskusega tuleb veel harjutada. Lennuseire on küll kallis, aga peaks olema efektiivne."Just nimelt, selline preventiivne töö lennuseire kaudu on odavam, kui hilja avastatud suurte metsatulekahjude kustutamine," kinnitas Kurissoo.Kõrvemaal korraldatud õppus näitas aga kätte kitsaskohad. Päästjatel pole korralikke kaarte ja koordinaatide abil neil põlengukohale jõuda ei õnnestunud. Kui autosid oli oodatud juba peaaegu tund aega, läks RMK töötaja neile vastu ja juhtis nad sündmuskohale. Tavapärase poole tunni asemel kulus Virumaa komandodel sündmuskohale jõudmiseks üks tund ja 20 minutit. Et lennuseire võib siiski olla efektiivne, näitas vastupidine kogemus Põlvamaalt, kus Räpina päästekomandol olid korralikud kaardid, mistõttu leiti põlenguala kiiresti üles.
