Riigikontroll: keskkonnaseire on halvasti korraldatud
Keskkonnaseire korraldamisel ministeeriumi tegevust auditeerinud riigikontroll tõi suurima puudusena välja, et riikliku keskkonnaseire korraldamisel ei analüüsita, milliseid andmeid keskkonda mõjutavate otsuste tegemiseks tegelikult vaja on, teatas riigikontroll.See, et keskkonnaseire kavandamisel ei lähtuta keskkonnaprobleemidest, raskendab ka tulemustest arusaamist ja nende kasutamist, märkis riigikontroll. "Riikliku keskkonnaseire kavandamisel lähtutakse valdavalt Euroopa Liidu ja teistest rahvusvahelistest kohustustest ning riigisisesed vajadused on tagaplaanile jäänud. Kuigi viimastel aastatel on näiteks suurenenud valglinnastumise, transpordi ja mitmete suurettevõtete keskkonnamõju, pole keskkonnaseire ümberkorraldamise vajadust neist lähtuvalt analüüsitud," seisis auditis. Veel tõdes riigikontroll, et Eestil puudub pikaajaline keskkonnaseire korraldamise kava ja keskkonnaminister kinnitab riikliku keskkonnaseire allprogrammid igal aastal uuesti."Et keskkonnaseiret ei ole pikaajaliselt plaanitud, siis on jäetud kasutamata võimalused seire otstarbekamaks korraldamiseks, näiteks teha aeglaste keskkonnamuutuste üle seiret mitmeaastase intervalliga," tõdes riigikontroll. Keskkonnaminister teatas oma vastuskirjas auditile, et kavandab seireprogrammi koostamist aastateks 2007-2009, kuhu koondatakse keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste koordineeritav seire ning teiste ministeeriumite tehtav seire. Keskkonnaminister arvas, et keskkonnaseire korraldamist saab paremaks muuta eelkõige omavalitsuste seire käivitamisega, kuid leidis, et ministeeriumi võimalused korraldada omavalitsuste seiret on piiratud.Riigikontrolli hinnangul on keskkonnaministeeriumil siiski võimalik mõjutada keskkonnaseire korraldust kohalikes omavalitsustes, kaasates neid pikaajalise seireprogrammi koostamise käigus seirevajaduste väljaselgitamisse.Ka ei koonda keskkonnaregister kogu vajalikku infot. Praegu paiknevad keskkonnaseire andmed laiali umbes 40s eri asutuse andmekogus. Kõige ülevaatlikuma info keskkonnaseisundi kohta annab seirekogumik, mida Info- ja Tehnokeskus avaldab iga nelja aasta järel.Keskkonnaministeerium kinnitas, et info- ja tehnokeskus on asunud keskkonnaseire väljundeid parandama  ehk võimaldab seireveebis päringute tegemise, graafikud, regionaalsete tulemuste esitamist jms, et muuta keskkonnainfo kättesaadavamaks. Eelnevatel aastatel kogutud seireandmete kasutamine on raske. Kuigi riiklikku keskkonnaseiret on tehtud üle kümne aasta, pole pikaajalisi andmekogusid suures osas loodud.Olemasolevaid eelmisel kümnendil kogutud andmeid on sageli väga keeruline kasutada, sest suur osa neist on paberil või praeguseks aegunud elektroonilistel andmekandjatel.Keskkonnaseiret on aastate jooksul tehtud enam kui 4000 seirejaamas ning kokku mõõdetud üle 200 näitaja. Keskkonnaseire tulemusi koondab ja avalikustab keskkonnaregistri kaudu keskkonna¬ministeeriumi info- ja tehnokeskus. Keskkonnaseire korraldamiseks kulus 2006. aastal umbes 20 miljonit krooni.
