PM: Narva jões on ohtralt ohtlikku sõjavarustust
Ida-Eesti pommirühma peademineerija Ain Pettai ütles, et teisipäeval tuli jõesängi puhastamise ajal päevavalgele kaks miinipildujamiini, viis käsigranaati, seitse suurtükimürsku, püssigranaat ning padruneid, vahendas Postimees."Tegemist on väga ohtliku kraamiga ning enamik leitud lõhkekehadest on jätkuvalt heas korras ja plahvatusvõimelised. Näiteks teisipäeval leitud mürskude avamise järel selgus, et püssirohi oli sees täiesti kuiv ja sütikud läikisid nagu uued," tõi Pettai näite sõjaaegse toodangu kvaliteedist.Tema sõnul on enamik jõest leitud lõhkekehi rauast läbi käinud, kuid pole vette kukkudes lõhkenud. Samas on ka kasutamata laskemoona, mis on ilmselt vette sattunud siis, kui seda on üle jõe transporditud.Kuna Narva jõgi on kiirevooluline, pole põhjas muda ning paljud lõhkekehad, eriti suured lennukipommid on tuukritele kohe näha, samas on paljud esemed ka liiva sisse mattunud ning nende leidmiseks kasutavad demineerijad metallidetektoreid.Suurim Narva jõest välja toodud lõhkekeha oli paar aastat tagasi leitud 300-kilogrammine lennukipomm, kuid demineerijad on leidnud muudki. Näiteks ehib nende keskuse hoovi 45-millimeetrise kaliibriga kahur, mis lebas jões seitsme meetri sügavusel.
