Keskkonnaministrid kiitsid heaks Läänemere tegevuskava
"Positiivne on see, et tegevuskava võeti pärast riikidevahelisi arutelusid üksmeelselt vastu ja nende riikide hulgas on ka Venemaa, kes on hakanud Läänemere kaitsmisse rohkem panustama," rääkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ministeeriumi pressiteates. Siiski märkis Tamkivi, et hoolimata viimasel ajal tehtud pingutustest Läänemere keskkonna parandamisse, on olukord jätkuvalt halb ja seetõttu on selge plaani olemasolu pikemas perspektiivis vajalik. Tegevuskava on jaotatud nelja erineva probleemvaldkonna vahel: eutrofeerumine ehk meretaimestiku vohamine, ohtlikud kemikaalid, merendus ja bioloogiline mitmekesisus. Läänemere tegevuskavas on detailselt ära määratletud konkreetsed tegevused igaks aastaks, mida tuleb nüüdsest järgima hakata. Näiteks seab tegevuskava eutrofeerumise piiramiseks rangemad nõuded fosfori ärastamisele reoveest. Kontrolli alla tuleb saada ka põllumajandusest tulev reostus, mille tõttu reguleeritakse veelgi täpsemalt väetiste kasutamist ja rõhutatakse sõnnikumajanduse korrastamise vajadust. Karmistuvad ka laevadele esitatavad keskkonnakaitsenõuded. Nafta ja kemikaalide mereveo suureneva mahuga nii Eesti vetes kui ka vahetus läheduses tuleb ka Eestil tagada haldussuutlikkus laevade reostuse tuvastamiseks, laevade kontrollimiseks ning rikkumiste korral sanktsioonide kohaldamiseks.Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega on ühinenud kõik Läänemere riigid - Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Ühendus.
