ELi riigid peavad koostama üleujutusriskide maandamise kavad
Üleujutusdirektiivi nõuete kohaselt tuleb igal ELi liikmesriigil oma inimeste kaitsmiseks viia läbi hiljemalt detsembriks 2011 üleujutusriskide esialgne hindamine, mis peab selgitama kõik piirkonnad, kus üleujutusoht võib tekkida, teatas keskkonnaministeerium.  Aastaks 2013 kohustab direktiiv liikmesriike avalikustama kaardid üleujutusohtude ja üleujutusriskide kohta. Kaardid peavad kirjeldama üleujutusohu piirkondi ning võimalikke riske ja kahjusid. Direktiivi kehtestamise peamine põhjus on üleujutuste ohu ning sellega kaasnevate kahjude suurenemine.  Aastatel 1998-2002 oli 43% kõikidest ELis toimunud suurõnnetustest seotud üleujutustega, mis põhjustasid ligikaudu 700 inimese surma ja 391 miljardi krooni ulatuses majanduslikku kahju.Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel äärmuslike ilmade sagenemine maailmas jätkub. Tänavu esines paljudes piirkondades ränki sadusid, mille tagajärjel tekkisid laialdased üleujutused. Eestis oli viimane tõsisem üleujutus 2005. aasta 9. jaanuaril Pärnus. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul on Eestis ettevalmistusi direktiivi rakendamiseks juba alustatud ja üleujutusohuga piirkondi uuritud. Olulise üleujutusohuga piirkondi on Eestis kahte liiki: ranniku või kaldaalad, kus oht tuleneb mere, jõe või järve veetaseme tõusust; ning maismaa-alad, kus oht on tingitud jõgedel või paisjärvedel asuvatest tehniliselt halvas korras veetõkestusehitistest. Olulise üleujutusohuga rannikualad on Pärnu lahe äärsed piirkonnad, Haapsalu lahe rannikualad, Saaremaa lõunarannik, Hiiumaa lääne- ja lõunarannik jt.Üleujutusohu suurenemist seostatakse eelkõige kliimamuutuste mõjuga, mis toob kaasa rohkem sademeid ja veetaseme tõusu meres. Samuti võib üleujutusohu tekitada veekogude halb majandamine, näiteks juhul, kui looduslikud lammialad võetakse kasutusele muul eesmärgil ning vee voolukiirus jõgede ümberkujundamisega vooluveekogudes suureneb.
