Hundid murdsid Kesk-Eestis lambaid
Hundid on Sauaegu mail pahandust teinud varemgi, vahendas uudistesaade Aktuaalne Kaamera.Toominga talu permees Mati Tooming on hunti kohanud kümneid kordi, ainuüksi metsas on tema püssi ette jäänud üle kümne hallivatimehe. Kuid tänahommikust huntide rünnakut kirjeldab ta nii. "Lambad on meil siin lemmikloomad, nemad liiguvad meil hommiku, peale seitsmest bussi hakkavad siin tänavavalguse all siin selle rohelise maa peal ringi liikuma. Ja hommikul valgeks läks vaatab, et lambakari on kuskil puudu," rääkis Tooming. "Vaatan, et põld valendab, et mis siin juhtund on. Asja täpuststamisel selgus, et villarida kulgeb siit kämpingute juurest metsa suunas."Vaid sajakonna meetri kaugusel elumajast murdsid hundid maha karja kõige priskema ute, paarsada meetrit eemal metsa veeres aga kõige väiksema. Aastate jooksul on hundid maha murdnud Toominga pere kümme kodulooma. Hundid siginesid Saueaugule 1973. aastal. Kuigi külarahvas huntide ohvriks langenud pole, teab Tooming mitut juhtumit naabermaakondades."Rapla maakonnas Juurus 1980-ndal hundid kiskusid kolme inimest - üks inimene sai siis niipalju kannatada, et temal hammustati sõrm. Teda ei suudetud siis päästa, suri siis marutaudi. 1988-ndal oli siis Harjumaal Paunkülas, hunt tungis esikus inimesele kallale. Aga mälestusi metsarahval jagub nende huntidega," meenutas Tooming.Mati Tooming huntidele vimma ei pea, sest neil on looduses teha oma töö.Ta lisas: "Kõik on puhas oma hooletus, siin ei ole mitte kedagi süüdistada. Loom on loom. Kui tõesti  inimene ei oska oma vara valvata, siis ega tal kedagi süüdistada ei ole."Eestis elab umbes 170 hunti, kolme talvekuuga võivad jahimehed küttida 50 isendit, mis tagab populatsiooni püsimise. Riiklik metsakaitse- ja metsauuenduskeskus võib küttimise limiiti  suurendada seal, kus koduloomad kõige sagedamini huntide saagiks langevad.
