Riigimetsa Majandamise Keskuses algasid reformid
Pilootprojekti käigus loodi seitsme metskonna territooriumil metsakasutuse ja metsakasvatuse struktuuriüksused, kirjutas Jõgevamaa ajaleht Vooremaa. Pilootprojektiga loodetakse saada selgus, kui suurt hulka tööjõudu on tarvis vajalike tööde tegemiseks ja millised on kahe struktuuriüksuse vahelised puutepunktid, st kus lõpeb ühe ja algab teise vastutusala. RMK peadirektor Aigar Kallas ütles ajalehele Vooremaa, et aprilliks tehakse vahekokkuvõtted, tulemusi hakatakse laiendama ka teistele töödele ja ülejäänud organisatsioonile. "Esialgu on tehtud üks põhimõtteline otsus - metsakasvatuslike otsuste tegemist ja metsatööde läbiviimist saavad edaspidi korraldama erinevad inimesed," ütles Kallas. "Kui palju saab olema inimesi ühe otsuse tegemise või teise otsuse elluviimise juures, on hetkel ennatlik öelda. Samuti ei ole veel selge, millised inimesed jätkavad ühes või teises ametis," lisas ta. "Meie probleem on, et metsa ei jätku piisavalt inimesi tööle, mitte vastupidi," rääkis Kallas. "Juhtimise korraldamiseks pole nii palju inimesi tarvis. Töötegijaid on alati tarvis, aga kas inimesed on nõus endas nii palju kompromisse tegema, et panevad lipsu varna ja võtavad sae kätte?" RMK on organisatsioonisisese finantsteenuse osutamise ümberkorraldamisega koondanud 77 töötajast 41, jätkab 36. Ümberkorralduste aluseks on Kallase sõnul töökoormuste ühtlustamine. RMKs töötab üle 1100 inimese. RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine, RMK majandada on 38 protsenti Eesti metsadest.
