Eesti vetes tuvastati mullu 12 laevade tekitatud reostust
Reostustega seoses trahvis keskkonnainspektsioon väärteo korras nelja isikut kogusummas 13 000 krooni ning määras reostuse tekitajatele saastetasu kokku ligi 787 000 krooni. Kaks menetlust lõpetati, sest süüdlasi ei õnnestunud välja selgitada, ütles keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul ETV24-le.2006. aastal tuvastas keskkonnainspektsioon kümme laevade tekitatud reostust, millega seoses trahvis väärteo korras kuut isikut kogusummas 27 960 krooni ning määras saastetasu ligi 77 000 krooni.2007. aastal alustati kriminaalmenetlused seoses oktoobris Toila lähedal avastatud reostusega ning juhtumiga, kui kevadel Muuga sadamas tekkis reostus tankeri laadimisel vooliku purunemise tõttu.Muuga sadamas tuvastas keskkonnainspektsioon veel kaks reostust, millega seoses määras kahele isikule trahvi kogusummas 9000 krooni.Ka Sillamäe sadamas tuvastas keskkonnainspektsioon kolm reostust, mis kõik tekkisid tehniliste rikete tõttu ning mille eest määras saastetasu 783 000 krooni.Trahve kogusummas 4000 ning saastetasu kokku 4000 krooni määras keskkonnainspektsioon Pirita ja Narva jõel tekitatud reostuste eest. Bekkeri sadamas ning Laulasmaal Meremõisa rannas aset leidnud reostuse puhul menetlused lõpetati, sest süüdlast ei õnnestunud kindlaks teha. Menetlus jätkub seoses juhtumiga, kus Saaremaal Sõrve poolsaarel leiti määrdunud linde.Lisaks laevade tekitatud reostustele esines Eesti vetes mullu ka näiteks ka heitveest põhjustatud ning ehitustööde käigus tekkinud reostusi. Kui märtsis oli Narva jõel suurem reostus, siis järelepärimiste tulemusena tunnistas Vene pool, et hüdroelektrijaamas juhtus avarii, kuid täpsemalt ei õnnestunud juhtunut selgitada."Võrreldes 2006. aastaga mullu nii tõsiste tagajärgedega naftasaaduste reostusi aset ei leidnud," ütles Tuul keskkonnainspektsioonist, meenutades, et 2006.  aastasse jäävad Runner-4 juhtum ning Loode-Eesti ranniku- ja rannikumere reostus. Mõlema juhtumiga seoses algatati kriminaalmenetlus, kuid kohus pole otsust veel langetanud.Keskkonnainspektsiooni andmetes ei kajastu juhtumid, mille puhul ajaks, kui paadi või laevaga reostuskohta jõutakse, on reostus juba hajunud. Taolistel juhtudel ei õnnestu proove võtta ning ei alustata menetlust süüdlase leidmiseks.
