Uuring: õhusaaste Tallinnas põhjustab aastas kuni 300 surma
"Seejuures on enim ohustatud kesklinnas piirkonnas elavad inimesed," täpsustas uuringu vastutav täitja Hans Orru Tartu Ülikooli tervishoiu instituudist keskkonnaministeeriumi pressiteates.Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring Tallinna välisõhu mõjust inimeste tervisele näitab, et  pealinna õhk ei ole küll nii saastunud kui mitmetes teistes Euroopa linnades, kuid tekitab siiski elanikele terviseprobleeme, teatas ministeerium.Kokku põhjustavad surma- ja haigusjuhud 3859 kaotatud eluaastat ehk kui see jagada kogu populatsiooni ja eluea peale, siis elab iga Tallinna elanik õhusaaste tõttu 7,7 kuud vähem. Tallinna õhusaastest tingitud rahaline kaotus ulatub ligi 360 miljoni kroonini aastas.Peamiselt saastavad Tallinnas välisõhku liiklus (sõiduautod, veokid,bussid jne), kütmine (nii puuküte kui ka suured katlamajad), erinevad tööstusettevõtted, tänavatolm jne."Uuringu eesmärk oli hinnanguliselt kindlaks määrata õhusaaste tase ja sellest mõjutatud inimeste hulk Tallinnas ning hinnata tervisemõjusid haigestumus- ja surmajuhtumite kaudu," selgitas keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Marek Maasikmets.Uuring keskendus eeskätt välisõhus esinevatele peenosakestele kui ühele probleemseimale saasteainele. Peenosad on piisavalt väikesed, et jõuda kopsudesse, ning veelgi väiksemad ehk ultrapeened osakesed võivad tungida isegi otse vereringesse. Peenosad võivad põhjustada silmade, hingamisteede ja kopsude ärritust, bronhiiti ning südame- ja veresoonkonna haigusi. Eriti tundlikud on kroonilised haiged ja lapsed.Uuring rõhutas vajadust rakendada õhusaaste vähendamiseks abinõusid, nagu näiteks intensiivsete liiklusvoogude eemalesuunamine elu- ja puhkerajoonidest, kõnni- ja rattasõiduradade rajamine puhtama õhuga piirkondadesse, puhver- ja rohealade suurendamine, elanike teavitamine ja tervislike eluviiside edendamine organismi vastupanuvõime suurendamiseks.Lisaks Tartu Ülikooli tervishoiu instituudile oli uuringu läbiviimisse kaasatud Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituut (Marko Kaasik) ja Eesti Maaülikool (Veljo Kimmel), kes vastutasid emissiooniandmete töötlemise eest, ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus Erik Teinemaa), kes teostas välisõhu kvaliteedi modelleerimisi.
