Soe ja lumeta talv on raskendanud sea- ja hundijahi pidamist
Järgmiseks jahihooajaks võib jahimeeste arvates ulukeid metsas tavapärasest rohkem olla, kuna soe talv on soosinud omakorda ka loomade juurdekasvu, vahendas Aktuaalne kaamera. Metsaasukatel algab paari päeva pärast pisut rahulikum periood. Jahimehed tohivad lõppeval jahindusaastal viimase aju- ja koertejahi korraldada veel reedel. Märtsis peaksid aga kõik jahisektsioonid oma jahimaadel läbi viima loomade loenduse jälgede järgi. Kuna tänavu pole lund, võib see teostamata jääda. Väidetavalt suurt probleemi sellest siiski ei teki."Keskkonnateenistusel on tänaseks päevaks enamvähem pilt selge, mis seal metsas võiks olla. Suuri üllatusi ei tule," rääkis Saaremaa Keskkonnateenistuse jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus.Teadmine kui palju loomi kusagil Saaremaal paikneb annab näiteks 1140 saare jahimehele võimaluse nende arvukust paremini kontrolli all hoida."Metssigade tõusutrend oli 2003. aastal, kui tekkis kaks poegimist ja arvukus läks jahimeestel kontrolli alt ära," rääkis Ärmus. "Arvestuslik juurdekasv oli üle 4000 sea, me küttisime sellel perioodil 2500 siga." "Sel aastal jääb arvukus 600-700 piirimaile ja jahihooaja alguseks on ta kuskil 1000-1500," lisas Ärmus.Samas võib ka tänavune soe ja lumeta talv anda taas metsloomadele rohkem ja jõulisemaid järglasi.Lisaks tavapärastele jahiloomadele tuleb Saaremaa küttidel hakata arvukust piirama ka kobraste ja mäkrade osas, keda Saaremaal pole varem arvukalt esinenud, kuid kellede arvukus on kiires kasvutrendis.
