Justiitsministeerium korrastab jälitustegevuse süsteemi
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Martin Hirvoja sõnul eksisteerib täna vajadus korrastada olemasolevat jälitustegevuse regulatsiooni ning süsteemselt sätestada korrakaitseline ja kriminaalmenetluslik jälitustegevus, teatas ministeerium.Hirvoja rõhutas, et täna kehtiv jälitustegevuse seadus, mis pärineb 1994. aastast, ei vasta õigusriigi põhimõtetele ning põhiseaduse nõuetele."Eelnõuga sätestatakse kriminaalmenetluse seadustikus jälitustoimingud, millega seaduses sätestatud alustel on lubatud isikute põhiõigusi piirata, samuti nende kohaldamise alused, tingimused ning järelevalve," selgitas Hirvoja. "Võrreldes kehtiva jälitustegevuse seadusega täpsustatakse eelnõus oluliselt nn kriminaalmenetlusevälist jälitustegevust kuritegude ennetamise ja tõkestamise eesmärgil."Eelnõu kohaselt võib jälitustoiminguid teostada üksnes prokuratuuri või kohtu loal. Uues seaduses kaotatakse ära võimalus jälitustoimingute teostamiseks jälitusasutuse juhi loal, millega tagatakse täiendav garantii isikute põhiõiguste piiramise osas, sest jälitustoimingutele rakendamisele eelneks igal juhul nö tsiviilkontroll.  Isikuandmete varjatud kogumine sätestatakse eraldi jälitustoiminguna ning edaspidi on see lubatud üksnes prokuratuuri loal. Samuti on eelnõuga tugevdatud riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjoni rolli jälitustegevuse seaduslikkuse järelevalvel.Võrreldes kehtiva jälitustegevuse seadusega nähakse ette selge regulatsioon jälitusasutuste poolt kasutavate konspiratsioonivõtete, samuti salajasele koostööle kaasatud isikute ning politseiagentide osas. Samuti täpsustatakse regulatsiooni jälitustoimingust isiku teavitamise kohta.Hirvoja sõnade kohaselt on justiitsministeerium ja siseministeerium tänaseks kokku leppinud lahenduses, mille kohaselt korrakaitseline ehk ohutõrje eesmärgil teostatav jälitustegevus reguleeritakse kriminaalmenetluse seadustikus ning ammu ajale jalgu jäänud jälitustegevuse seadus kaotatakse hoopis. "Sellise lahenduse on heaks kiitnud ka riigikogu õiguskomisjon," lisas Hirvoja.  Selline jälitustegevuse õigusliku regulatsiooni korrastamine ja kehtiva jälitustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine oli planeeritud julgeolekuasutuste seaduse väljatöötamisel juba 2001. aastal, mis ongi käesoleva eelnõu projektiks. "Oluline on märkida, et riigi volitused teha jälitustoiminguid kuritegevuse tõkestamiseks ei ole eelnõuga piiratud, küll aga on regulatsioon selgem ja järelevalve korrektselt sätestatud," selgitas Hirvoja.Eelnõu töötati välja justiitsministeeriumis koostöös siseministeeriumi, prokuratuuri, politseiameti ja kaitsepolitseiametiga.
