Karuputke tõrjeks kulutatakse tänavu rohkem kui mullu
Karuputke võõrliikide sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) tõrjet rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, teatas LKK. 28. aprillil alustas LKK karuputke tõrjet teostavate firmade, ettevõtjate ja talunikega lepingute sõlmimist. Tõrjetöid jätkatakse kolooniates, kus seda tehti ka varem, lisaks võetakse juurde ka kuni viie hektari suurused kolooniad. Viimaseid on 95% karuputke kolooniate üldarvust, kuid samas moodustavad nad vaid poole kolooniate üldpindalast."Põhirõhk on seatud kolooniate arvu vähendamisele ehk leviku allikate likvideerimisele ning seeläbi karuputke laiema leviku pidurdamisele," ütles LKK liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste. Plaanis on teha kaks tõrjeringi, esimene mais ja teine juunis. LKK andmebaasis on praegu arvel ligi 1100 karuputke levikukollet kogupindalaga ligi 1200 hektarit.  Eelmisel aastal tõrjuti karuputke kokku 609 hektarilt. Arvuliselt oli kõige rohkem karuputke koldeid Viljandimaal (211 tükki ehk 20% kolooniate koguarvust). Palju oli kolooniaid ka Saaremaal ning Järvamaal. Need kolm maakonda hõlmasid peaaegu poole (44%) kõikidest kolooniatest.
