Medaliga saab TÜ täppis- ja loodusteadusi õppima eksamiteta
TÜ õppeprorektori, professor Birute Klaasi hinnangul aitab täna kinnitatud vastuvõtueeskirja muudatus populariseerida ühiskonnale jaoks olulisi valdkonda, sest just matemaatika-, füüsika- ning loodusainete õpetajatest on Eesti koolides kõige suurem puudus. "Teisalt väärtustame sellega just kõrge õpimotivatsiooniga noori. Medalistidena ületaksid nad ilmselt niikuinii vajaliku lävendi, aga kuna sel aastal on umbes tuhande võrra vähenenud matemaatika riigieksamite tegijate arv, võib tegemist olla olukorraga, kus koolist sõltuvalt ei ole medaliga lõpetanu saanudki reaalainete eksamit teha. Sel moel annab ülikool talle võimaluse kõrgkoolis õpinguteks ja suunab just riiklikult prioriteetsetele erialadele," selgitas Klaas.Soodustus kehtib medalistidele matemaatika, füüsika, keemia, haridusteaduse (reaalained) ja haridusteaduse (loodusteaduslikud ained) õppekavadele sisseastumisel.Tartu Ülikooli rektori, professor Alar Karise hinnangul lähtub vastuvõtueeskirja muudatus eelkõige Eesti ühiskonna vajadustest, sest palju on räägitud reaal- ja loodusteaduste ning õpetajakoolituse eelisarendamise vajadusest, nüüd on aga ülikool astunud selles suunas ka reaalsed sammud.Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul haakub vastuvõtueeskirja muudatus ka laiemalt ülikooli eesmärgiga motiveerida ülikooli astuma parimaid gümnaasiumilõpetajaid, kelleks medalistid kahtlemata on. 2007. aastal lõpetas gümnaasiumi medaliga umbes 1100 noort ning ligi pooled neist ehk 500 asusid õppima Tartu Ülikoolis.Tartu Ülikool hakkas medaleid taas vastuvõtul arvestama 2007. aastal, lisades kõikidele gümnaasiumi medaliga lõpetanud üliõpilaskandidaatide punktisummale kolm lisapunkti.
