Saaremaal taastatakse poollooduslikke maastikke
Klibusel, üksikute kadakatega Sõrve rannikul pole majanduslikus mõttes mingit erilist väärtust. Kui Kaugatoma-Lõo õhukese mullakihiga alvarile ehk loopealsele hakati lambaaeda talgukorras ümber tegema, siis võeti appi lausa vibrohaamer, sest raudkangile kõmas juba kümnekonna sentimeetri sügavusel paas vastu ja kangid löödi kõveraks. Enam kui sajapealist lambakarja pidav Lehtmetsa talu perenaine Liivi Ungru võttis aga sellele alale üheksakilomeetrise lambaaia tegemiseks lausa  pangalaenu, vahendas "Aktuaalne kaamera".Ungru sõnul olevat selline lambapidamine Eestis, isegi maailmas ainulaadne.Et tegemist on maastikukaitsealaga, makstakse Ungrule nii aiategemine kui ka edaspidi lammaste poolt tehtud hooldus looduskaitsekeskuse poolt kinni. Ka tööd - ligi kolm kilomeetrit lambaeda  tegid kolmel päeval talgukorras vabatahtlikud Eestimaa Looduse Fondist.Saaremaale jagas riik eelmisel aastal poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustööde  eest välja 12 miljonit krooni, sest ilma inimese sekkumiseta on hävimisohus suur osa kunagisi liigirikkaid ja Saaremaale iseloomulikke maastikke.Lisaks Sõrvele viiakse Saaremaal sadu lambaid kaitsealadele kärneriteks veel Vilsandile ja Atlasse.
