Tallinlased viskavad igal aastal tänavale üle 1000 koera
Samuti ei võimalda märkimisväärne osa linlastest oma lemmikloomadele neile kohaseid elamistingimusi, tekitades loomadele sellega kannatusi, kirjutas ajaleht Pealinn. Hiljuti oli kohtu all 60-aastane Nõmme elanik Helju, kes pidas oma korteri ühes toas mitme aasta jooksul kinni kahte väiksemat kasvu segaverelist koera. Koerad pidid elama enda väljaheidete sees, omanik ei võimaldanud neile liikumist, arenemist ega hoolitsust.  Samuti jättis ta tahtlikult ravimata ühe koera kasvaja, millega tekitas omakorda loomale piinu. Lisaks hülgas naine koerad, kui kolis korterist minema, mistõttu toimetati abitus seisundis loomad lõpuks varjupaika. Harju Maakohus mõistis naise oma koertele pikaajaliste piinade ja kannatuste põhjustamises süüdi ja karistas teda tingimisi kuue kuu pikkuse vangistusega. Lisaks võeti Heljult viieks aastaks ära loomapidamise õigus. MTÜ Loomade Hoiupaiga haldus- ja koolitusjuht Rein Kikerpill ütles, et möödunud aastal võttis hoiupaik vastu 1400 koera, kellest vaid umbes 350 jõudsid tagasi koju oma peremehe juurde. Seega - hüljatud koerte arv linnas küündib aastas tublisti üle tuhande. Kikerpilli sõnul võtavad liiga paljud inimesed ikka veel omale koju looma vaid hetkeemotsiooni ajel ega mõista sellega kaasnevat vastutust.  "Koera ja kassi eluiga on umbes 15 aastat ja kogu selle aja vältel peab omanik tagama talle hoolitsuse," märkis Kikerpill. "Toitmine, väljas käimine, mängimine, koolitamine, ravimine - kõik käib selle juurde." Mehe sõnul hülgavad liiga kergekäeliselt loomi eelkõige just noored. "Ehmatavalt palju on näiteks selliseid juhtumeid, kus noor paar võtab omale lemmiklooma, aga paar kuud hiljem sünnib perre laps ja äkitselt pole looma jaoks seal enam kohta," kõneleb Kikerpill. Eesti Loomakaitse Seltsi liikme Helen Roosimägi sõnul pole looma piinamine mitte ainult peksmine, vaid ka pidamine söögita-joogita, liikumisvõimaluseta, hoolitsuseta, pehkinud kuudis liiga lühikese keti otsas jne. Suureks probleemiks on loomakaitsja sõnul inimeste vähene teadlikkus loomade heaolust - igal loomal on vaja regulaarselt süüa, juua, liikuda ja suhelda. Liiga tihti näeb tema sõnul pilti, kus koer on õues liiga lühikese keti otsas, tal pole liikumisruumi ja puudub peavari. "Koer ei peaks olema vara valvur, see ülesanne jäägu elektroonikale või turvafirmale. Keti otsa unustatud hoolitsuseta koer võrdub samuti loomapiinamisega," ütles loomakaitsja. Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina ütles, et kui politseisse laekub info loomapidamise rikkumise kohta, läheb konstaabel kohale ja vajadusel vestleb kaebealusega. "Ka sõnadel on väga suur mõju ja sageli piisab sellest, kui politseinik pöörab inimese tähelepanu probleemile ja palub tal see lahendada," rääkis ta. Kostina ütleb ka, et enne lemmiklooma soetamist tuleks kindlasti läbi lugeda Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri.
