Geenivaramusse on kogutud 20 000 inimese geeniproovid
TÜ Eesti Geenivaramu direktor professor Andres Metspalu rääkis ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et 20 000 inimese geeniproovide alusel saab teha juba esimese süvaanalüüsi rahva tervise kohta, kuid tegelik eesmärk on siiski leida haiguste põhjuseid.Metspalu tõi näiteks, et paljud võtavad ravimeid, kuid igale teisele inimesel üldiselt ei avalda need loodetud mõju. Seda on vaja ennustada, milleks on omakorda tarvis uurida geenivariante, kuna erinevad geenivariandid sobivad erinevate ravimitega."Uute ravimite väljatöötamine võtab aega 10-12 aastat ja maksab päris palju, aga et olemasolevad õiged ravimid satuksid õige haigele, seda saab teha juba varem," selgitas Metspalu geenivaramu kasu.Metspalu kinnitas, et inimestel pole põhjust kahelda geenivaramu turvalisuses, kuna geeniproovid on hoolikalt kaitstud. "Geenivaramut reguleerib inimgeeniuuringute seadus, meid jälgib andmekaitseinspektsioon. Me töötame seaduse alusel/../ ja nii nagu meie inimese delikaatseid isikuandmeid hoiame, pole neile võimalik ligi pääseda." Geenivaramu kasu tavalise inimese jaoks on Metspalu sõnul eelkõige tulevikku panustamine, sest selliste projektide kaudu muutub arstiabi kvaliteetsemaks. "Tekivad uued diagnostilised testid, tekib arusaamine, mis mõned inimesed jäävad haigeks, miks ei mõned ei jää."Kõige tähtsamaks peab inimese seisukohalt Metspalu aga seda, et proovi loovutanud inimeste verest eraldatakse valgeid vererakke, mille rakutuumas on selle inimese kohta kogu tema geneetiline informatsioon. See on tema sõnul inimestele justkui investeering, pannes hoiule oma kude, mida tulevikus saab kasutada."Ja mine tea, täna käivad väga intensiivsed uuirngud tüvirakkude vallas, seda rakutuuma võib 10-15 aasta pärast kasutada võibolla millekski, milleks me täna ei ole veel valmis," sõnas ta.Metspalu ärgitas kõiki praeguseid 20 000 geenidoonorit kutsuma ka oma tuttavaid ja sõpru geenidoonoritega liituma.
