Merilain: jaanipäeva eel läheb eestlane pöördesse
Alustavad kampaaniaga ajakirjanikud, kes üksteise võidu püüavad esimest teavet lendu lasta. Kõige tigedamad tulevad aga vahetult enne pidusid, olgu aga olla täpselt selge, kus sajab ja kus mitte, kirjutas Merilain Ilm.ee-s.Suvised hoovihmad on aga ettearvamatud ja nii ka nüüd, kus viimastes supervihmades on mõnel pool(Viljandimaal) lausa teed ära uhutud, vaevleb Nõva kant endiselt suures tuleohus, kuigi ilmanumbrid seda ei näita. Pole ju igas metsatukas sademetemõõtjaid, mis detailse pildi looks. Nii et olgu siis igal pidutsejal kainet mõistust oma lähiümbrust vaadata, kas ikka teha jaanilõket või saab ka ilma hakkama.Paar päeva tagasi tegid EMHI kliimaauurijad kokkuvõtte viimase 40 aasta kohta ning statistiline prognoos on jaaniõhtuks peaaegu kõikjal ühesugune - vihma tõenäosus on 26 % läänerannikul kuni 50 % Kirde-Eestis. Seekord võiks olukord olla pisut ümberpööratud, kuna lääne poolt lähenevad sajud tabavad kõige enne saari ja viimasena jõuavad Ida-Virumaale (sellised olid neljapäeva -õhtused arengud). Enne jaaniõhtut ootab meid aga veel terve rodu hoovihmu, mis kõik seotud Norra rannikule ja sealt Skandinaaviale suunduva ulatusliku tsükloniga. Üks huvitavamaid aegu võib olla täna, reede pärastlõunal, mil Kagu-Eestis jõuab õhk soojeneda ligi 25 kraadini, lääne poolt pealetungil olev jahedus kergitab pilved kõrgustesse ja võib-olla saab idapoolsetes maakondades niisama dramaatilisi äikesepilte näha kui alles paar päeva tagasi Tallinna südalinnas ja külje all ning Lõuna-Eestis ja Pandivere kõrgustikul ja mujalgi.Laupäev ja pühapäev kostitavad jaheduse, tugevneva edelatuule ning hoovihma ja üksikute äikestega.Esmaspäevast sai juba pajatatud, jaaniöö suhtes on isegi erinevad mudelid üksmeelel, et tubli sadu levib üle Eesti. Ka kolmapäeva märksõnad on jahedus, tuul ja hoovihmad. Pisut suvetoone lisandub järgmise nädala lõpul, mil pikalt pidanud tsüklonaalsus loovutab ajutiselt ruumi lõuna poolt kerkivale kõrgrõhualale. Kui kauks see vastu peab, eks seda arutlevad ja arvutavad masinad ja inimesed üksteise võidu.
