Eestlaste toidulauale dioksiinirikas räim ja lõhe ei jõua
Helsingin Sanomat kirjutas täna, et Läänemere lõhe ja räime dioksiinisisaldus püsib kõrge. Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk ütles selle artikli kommentaariks ERR Uudistele, et ka Eestis tehakse pidevat seiret Läänemere kalade, peamiselt räime dioksiinisisalduse üle. "Erinevalt Soomest kasutatakse meil toiduks räime, mis on alla 17 sentimeetri pikk. See tuleneb püügitavadest ja eri püügipiirkondadest," selgitas Kuusk. "Seega Eestis toiduks kasutatav räim valdavalt ei ületa dioksiininorme. Üle 17 sentimeetri pikkustel räimedel on kohati ka meil täheldatud ülenormatiivset dioksiinide sisaldust, kuid nagu juba öeldud, sellist räime meil ei püüta ja valdavalt toiduks ei kasutata."Kuuse sõnul ei ole Eestis tavatoiduks kasutusel metsikult elav Läänemere lõhe. Ohtlikuks inimese tervisele võib kõrge ülenormatiivse dioksiinisisaldusega kala saada siis, kui seda tarvitatakse aastate vältel pidevalt ja põhitoidusena. Eestlaste toitumisharjumusi uurides võib jõuda järeldusele, et sellist ohtu täna tervisele ei ole."Helsingin Sanomate artiklis Läänemere räime ja lõhe kõrgest dioksiinisisaldusest viidatakse ka Euroopa Liidu poolt Soomele antud õigust müüa ülenormatiivse dioksiinide sisaldusega kala koduturul," rääkis ametnik. "Sellise õiguse saamisega kaasneb ka kohustus tarbijate informeerimise kohta. Seda eesmärki antud artikkel täidabki." Kuusk lisas, et Eesti ei ole pidanud vajalikuks saada ELilt erandit, kuna meil ei tarvitata toiduna ülenormatiivse dioksiinisisaldusega kala. Samuti ei tohi sellist kala teistes EL liikmesriikides müüa Soome ja Rootsi. Mõlemale riigile on EL andnud eriõiguse ülenormatiivse dioksiinide sisaldusega kala müügiks vaid koduturul.
