Vaktsineerimine on suurendanud väikekiskjate arvukust
Kui veel 3-4 aastat tagasi oli Eestis paar-kolmsada surmava haiguse juhtu aastas, siis nii tänavu kui ka eelmisel aastal on tuvastatud ainult üksikud juhtumid, vahendas "Aktuaalne kaamera". Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus ütles, et väikekiskjate osas on saarel keskmine tõus olnud 7,5 protsenti aastas. Rebastel ei jätku metsas enam piisavalt toitu ja noored loomad tõrjutakse olelusvõitluses inimasulatesse toitu otsima.  Suur rebaste ja kährikute arvukus seab metsas ohtu ka  teiste liikide populatsioone.Jaan Ärmuse sõnul rikutakse vaktsineerimise tulemusena kindlasti looduslikku tasakaalu. "Väikekiskjate arvukus tõuseb ja seeläbi maas pesitsevate lindude ja jäneste arv langeb. Nende arvukus on 25-30% vähenenud."Vaatamata looduslikus tasakaalus tekkivale nihkele ollakse Veterinaar- ja Toiduametis seda meelt, et metsloomade suukaudne vaktsineerimine on jätkuvalt vajalik.Veterinaar- ja toiduameti marutauditõrje projektijuht Marjana Laine sõnul ei ole üheski riigis vaktsineerimist lõpetatud, sest tegemist on väga ohtliku haigusega nii loomadele kui ka inimestele. "Eelkõige tuleb ikkagi loomade arvukust reguleerida küttimisega."Aastas kuni 35 miljoni krooni eest tahetakse Eestis jätkatakse vaktsineerimist veel 2 aastat peale seda kui on tuvastatud viimane marutaudileid.Saaremaa metsades elab Jaan Ärmuse sõnul juba praegu hinnanguliselt optimaalse 600 rebase - kähriku asemel kuni 4000 väikekiskjat. Kindlasti on arvukusele kaasa aidanud ka poegimist soodustavad soojad talved ja muidugi ka see, et jahimeestel puudub stiimul rebasejahile minna."Kui me ühtepidi leiame raha vaktsineerimisele, siis teistpidi me peaksime leidma raha ka selleks, kuidas viia see arvukus tagasi, ehk et maksta jahimeestele," ütles Ärmus. Saaremaa metsades looduslikku tasakaalu saavutamiseks peaks iga Saaremaa jahimees küttima aastas kolm-neli rebast või kährikut.
