Veekogude suurimad saastajad on põllumajandus ja reovesi
Uuringu hinnangul ei suudeta kuni aastani 2015 umbes viiendikus veekogudes head seisundit saavutada, teatas keskkonnaministeerium.Põllumajandustegevus, asulate puhastamata reovesi ja veekogude paisutamine ehk kalade rände takistamine on tugevat negatiivset mõju avaldanud just pinnaveele. Põhjavett on negatiivselt mõjutanud aga põlevkivi kaevandamine, eelkõige Ida-Virumaal.Ministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisneri sõnul on järjest suurenevate piirkondlike reostuste vältimine ja likvideerimine äärmiselt kulukas.Uuringu andmetel mõjutavad Eesti vee seisundit ka prügilatest ja jääkreostuskolletest pärit reostusained, veevõtt nii olme kui ka tööstuste vajadusteks ning kaevandamise ja kuivendamisega kaasnevad veeheited.Linnade ja asulate veeprobleemid on suuresti tingitud sellest, et veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme pole piisavalt rajatud või uuendatud. Oma osa on ka valglinnastumisel, mille tagajärjel suureneb veevõtt ja reostuskoormus neis uutes elamupiirkondades, kus enne olid veekogud inimtegevusest mõjutamata."Tunduvalt paremas seisus on need alad, kus vähe tegeldakse põllumajandusega, puuduvad suured vett mõjutavad karjäärid ning veekogudesse juhitav heitvesi vastab nõuetele," märkis Reisner ja lisas, et kõige halvem on olukord Pääsküla, Kroodi, Ilmatsalu ja Koreli ojades-jõgedes.Abinõud veeseisundi parandamiseks nähakse ette Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavade eelnõudes, mis omakorda on koostatud alamvesikondade veemajanduskavade põhjal. Kokku kuulub Eestis hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid, millest valdav osa saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid tulemusi veel ei oodata.
