Eesti-Vene piiriveekogude veemajandusealane koostöö jätkub
Eesti ja Venemaa delegatsioonid vahetasid istungil vastastikku informatsiooni piiriveekogude kasutamisest ja nende ökoloogilisest seisundist. Infovahetusest selgus, et veekasutus on Narva jõel ja Peipsi järvel stabiilne, teatas keskkonnaministeerium. Viimasel paaril aastal on kasvanud Eesti poole vee tarbimine, peamiselt elektrijaamade veevajaduse kasvu tõttu. Võttes arvesse seda, et on oodata veerohkema perioodi saabumist, otsustasid osapooled veekogude seisundi hindamisel laiendada käimasolevat seiret ja rakendusuuringuid. Samuti jõuti kokkuleppele järgmise aasta tööplaani osas."Eesti-Vene valitsustevaheline piiriveekogude komisjon sai seekord kokku juba 11. korda, mis näitab head mõlemapoolset koostöötahet lahendada ühiselt veekaitselisi küsimusi," ütles keskkonnaministeeriumi kantsler, Eesti delegatsiooni juht Rita Annus.Vene delegatsiooni juhtis kohtumisel Föderaalse Veeressursside Agentuuri asejuhataja Marina Seliverstova. Järgmine, 12. ühiskomisjoni istung toimub aasta pärast Venemaal.Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjon on moodustatud juba 1998. aastal ja on tänini üks stabiilsemaid Eesti-Vene valitsustevahelisi koostööd tegevaid komisjone. Koostöökokkuleppe mõjualas on Narva jõe vesikond kogupindalaga 57000 ruutkilomeetrit, kaasa arvatud Euroopa suurim rahvusvaheline järv Peipsi ning Narva jõgi ja veehoidla koos neil asuvate elektrijaamade veeprobleemidega. Eesti-Vene koostöö piiriveekogudel toimub kolmeaastaste perioodide peale koostatavate koostööprogrammide alusel.
