Suletud tööstusalasid soovitakse kasutada loodushoiu huvides
Ida-Viru omavalitsused ning ettevõtted on Eesti Maaülikooli eestvõtmisel viis aastat uurinud Põhja-Prantsusmaa söekaevanduste kasutamist pärast nende sulgemist ning täna tehti mitmeaastasest projektist kokkuvõtteid, vahendas "Aktuaalne kaamera". Prantsusmaal rahastatakse kaevandus- ja teiste tööstusalade taaskasutamist nii kohaliku omavalitsuse kui ka keskvõimu ja Euroopa fondide eelarvest. Eestis tuleb leida meile sobilik rahastusskeem.Kalev Sepa sõnul ei suudeta Eestis kahjuks kaevanduspärandit piisavalt väärtustada. "Kõige olulisem moment on juba mööda lastud. Me oleme hiljaks jäänud. Ka need hooned, mis me oleme muinsuskaitse alla võtnud, pole alati säilinud."Ka Jõhvi abivallavanem Vello Juhkovi sõnul näitas Prantsuse kogemus, et ka tööstushooned on väärtus, aga kahjuks on paljud neist juba juba hävinud. Eestis takistab tööstuspärandi säilitamist lünk seaduses, sest sellist mõistet nagu tööstuspärand pole muinsuskaitseseaduse järgi olemas.  Ida-Virumaal on siiski ka häid näited tööstuspärandi taaskasutamisest. Näiteks Kohtla kaevandusmuuseum ja Kiviõli tuhamäele rajatav spordikeskus.Kaevanduskontsern Eesti Põlevkivi võtab aga Prantsusmaa söekaevanduste sulgemise kogemusi arvesse praeguste karjääride sulgemisel. Lisaks metsastamisele hakatakse rajama ka puhkealasid, näiteks viie-kuue aasta pärast suletavasse Aidu karjääri.
