Vaktsineerimine on marutaudi Eestist peaaegu likvideerinud
Käesoleva aasta jaanuarist märtsini avastati Harjumaal marutõbine koer ja rebane ning lammas Raplamaal, teatas ERR Uudistele veterinaar- ja toiduameti (VTA) projektijuht Enel Niin.  Marutaudi laialdase leviku tõttu alustas VTA metsloomade vaktsineerimist 2005. aasta sügisel, kui vaktsineeriti Põhja-, Lääne-, Kesk- ja Ida-Eestis ning saartel elutsevad loomad.2006. aastast alates on loomi vaktsineeritud üle terve Eesti maismaa kaks korda aastas: kevadel mais-juunis ning sügisel septembris-oktoobris.Marutudi põhikandjate, rebaste ja kährikute vaktsineerimise tulemusel on marutaudijuhtumid oluliselt vähenenud.  Kui 2002. aastal oli Eestis 422 taudijuhtu ja 2003. aastal 813 juhtu, siis järgnevatel aastatel on see arv üha vähenenud. 2005. aastal avastati 226 marutõbist looma, 2006. aastal - 114 ning 2007. aastal kõigest neli. VTA on kontrollinud ka vaktsiini söömust sihtgrupi loomade poolt. 2005. aasta vaktsineerimise järgselt kütitud kährikutest-rebastest  oli vaktsiini söönud 73,5%, aasta hiljem oli vastav arv 85% ning 2007. aastal omandas vaktsiini 83% loomadest.Marutõbi on ohtlik nakkushaigus ning inimene, kes sellesse nakatub, aga vaktsineerimiseks või immuniseerimiseks õigeaegselt arstiabi ei saa, sureb. Eestis juhtus see viimati 1986. aastal, kui taud nõudis Järvamaal 10aastase tüdruku elu.
