Koalitsioonivägede sõduritele seatakse Iraagis piirangud
Maailma ühe juhtiva mõttekoja Rahvusvahelise Kriisigrupi sõnul ei muuda piirangud koalitsioonisõdurite elu Iraagis siiski ohtlikumaks. USA-Iraagi leppe põhimõtted saavad ilmselt aluseks ka Eesti Iraagi missiooni jätkumisele. Iraagi parlamendis algab leppe ratifitseerimine homme, vahendas "Aktuaalne kaamera".Leppe järgi ei tohi koalitsioonisõdurid võtta uuest aastast vastutegevuses kahtlustatud iraaklasi ise vangi või otsida läbi nende maju. Teatud juhtudel võib sõduritele kohalduda Iraagi õigussüsteem. Koalitsioonijõud tegutsevad edaspidi vaid koos Iraagi armeega, et aidata viimast õhutoetuse, luureandmete ja logistikaga. "Sõdureid ei saa sõjakuritegevuse eest vastutusele võtta, kui kuriteod sooritati ajal, mil nad ei olnud operatsioonil. Sellist situatsiooni reaalsuses ei teki. Nad ei tohi võtta Iraagi kodanikke vahi alla, kui selleks ei ole välja antud Iraagi võimude kirjalikku luba," selgitas kriisigrupi Lähis-Ida programmi juht Joost Hiltermann. "Ameeriklased lahkuvad selle leppe järgi Iraagist kolme aastaga, 2011. aasta lõpuks. Inimestega asustatud paikadest lahkuvad nad juba juuniks 2009 ehk kaheksa kuu pärast, nii et nende kokkupuuted Iraagi elanikega muutuvad õige pea väga minimaalseks," lisas ta.USA käes on Iraagis vangis hetkel umbes 17 000 mässulist, kes tuleb uuel aastal Iraagi võimudele üle anda või vabaks lasta. Suniitide ringkonnad nõuavad kõigi vabastamist.
