Veskimägi: lähenemine riigieelarvele on täiesti uus
Veskimägi rääkis ETV saatele "Aeg luubis" antud intervjuus, et ta näeb võimuerakondade  kavandatavas ettepanekus, millega külmutataks osa ministeeriumide kuludest, mille käikulaskmise otsustaks alles sügisel mitte riigikogu vaid valitsus, täiesti uut ja seniolematut lähenemist.   "Justkui, et vabariigi valitsusel on õigus sisuliselt teha lisaeelarve, ehk need numbrid, mida riigikogu kinnitab, et tähendagi midagi, vaid on hoopis ühed teised numbrid, mida võib liigendada, kui majanduses läheb halvasti ja riigieelarve tulud ei laeku, siis vabariigi valitsus võib tegelikult neid kulusid ümber tõsta ja käsitleda hoopis teisiti," rääkis Veskimägi.  Veskimägi sõnul Maastrichti inflatsioonikriteeriumi taset tuleval aastal hoida ei suudeta."Minu selline positiivse lähenemise loogika oli tõesti see, et 2008. aastal poolteist protsenti ja 2009 see pluss-miinus kolm protsenti ehk see Maastrichti inflatsioonikriteeriumi tase," selgitas Veskimägi. Vaadates nüüd arenguid ja vaadates, mis üldse Baltikumis juhtus, milline hoiak täna on - et ega Baltikumi täna kapital sisse ei voola, ilma kapitalita pole arengut. Ja kuidas käituvad pangad, milline on välisnõudlus, siis tõesõna - eks me võime näha 2009. aastal 10-12miljardilist eelarve puudujääki, mis tähendab, et me oleme selgelt üle kolme protsendi taseme."Veskimägi kinnitas ka et sellel, mis toimub Lätis, on väga oluline mõju Eesti inimeste heaolule järgnevatel aastatel."Baltikum on väga seotud piirkond ja väljaspool Baltikumi ei vaata tõesti keegi Eestit, Lätit, Leedut eraldi nii, et jah, ma arvan, et Lätis toimuv mõjutab väga negatiivselt ka Eestit," ütles Veskimägi. "Ilma igasuguste kahtlusteta, nii et ma arvan, et me peame väga teravalt ja tõsiselt jälgima seda, mis Lätis toimub."
