Valitsus kinnitas järgmise kümnendi sõjalise kaitse kava
SKAK valmis kaitseministeeriumi ja kaitseväe peastaabi spetsialistide tihedas koostöös ning vastab strateegilisele ohuhinnangule ning tuvastatud võimelünkadele, teatas kaitseministeerium.SKAK näeb järgmisel kümnel aastal eelisjärjekorras ette järgmiste suundade arendamist: osalemine välismissioonidel ning NATO-ga koostegutsemisvõimeliste väevõimete ja üksuste arendamine; juhtimis-, side-, luure- ja seiresüsteemide arendamine; Ämari Lennubaasi väljaarendamine; piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrje loomine ja lühimaa-õhutõrje edasiarendamine; kõrges valmisolekus oleva jalaväebrigaadi edasine arendamine, sh soomustatud üksuste loomine (tankide või jalaväe lahingumasinate näol); tankitõrjevõime edasine arendamine; Kaitseliidu edasine arendamine ja rahastamise suurendamine; mereväe juhtimis- ja sidevõime parandamine ning kiirkaatrite hankimine territoriaalvete kaitseks ja mereseireks; transpordikopterite hankimine.Arengukava eeldab ka kaadrikaitseväelaste arvu iga-aastast suurendamist umbes 125 inimese võrra. Ajateenistus säilib reservüksuste mehitamise alusena ka edaspidi tänases mahus ning esialgu ka senise, nn 8-11 kuud mudeliga. Planeerimisperioodi lõpuks suureneb kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuur praeguselt 16 000 inimeselt umbes 25 000-ni, millele lisanduvad Kaitseliidu baasil moodustatud üksused.Rahaliselt eeldab SKAK, et kaitse-eelarve osakaal sisemajanduse koguproduktist suureneb 2010. aastaks kahele protsendile ning püsib edaspidi sellel tasemel.SKAK vaadatakse üle iga nelja aasta tagant. SKAK-i rakendusplaanideks on kaitseministri käskkirjaga kehtestatavad nelja-aastased sõjalise kaitse tegevuskavad, mis vaadatakse üle iga-aastaselt.
